Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta...

Puka valla päevade eel tulid meie klassi õpilased mõttele korraldada vanavara näitus. Enamik oli ideest vaimustatud ja seda kergem oli üritust korraldada.

Pidime koos vanematega üle vaatama kodus oleva vanavara, uurima, millega on tegemist ja arvutil korralikud sildid tegema.

Klassijuhataja kabinetti kogunes näitusele eelneva nädala jooksul nii mõndagi huvitavat.

Kogutu köitis ka meie esimese õpetaja Eva Kose, vene keele õpetaja Karin-Kaja Liigandi ja tööõpetuse õpetaja Harri Irve tähelepanu ja nad lõid meie tegemistes kaasa. Õpetaja Harri tegi töökorda vana fotoaparaadi (Raul oli arvanud, et tegemist on taskulambiga).

Eelneval päeval näitust üles pannes oli sees väike ärevus. Kas ikka külastajad leiavad meid üles ja kuidas meie ühine üritus vastu võetakse? Klassijuhataja püüdis jagada selgitusi väljapanekute kohta. Kui kuulsime kuidas üks soliidne vanahärra küsis: „Kas sügisel ka midagi samalaadset teete?", siis hakkas palju kergem. Vanad fotod Puka postkontorist, pritsimajast, teede sillutamisest, endise linakaupmehe majast (hilisem Puka sovhoosi kontorihoone), Pukamõisa tallihoonest jne olid tänasele põlvkonnale huvipakkuvad. Nii kutsuti mõnigi sõber näitust vaatama.

Meie vanemad toetasid meid igati. Kareli ema küpsetas maitsva koogi ja saatis külastajatele kosutuseks õunamahla.

Mis näituse korraldamine meile kui korraldajatele andis? Huvi ajaloo vastu, organiseerimiskogemuse, saime üheskoos kasulikult aega veeta ja mis seal salata - klassi õppekäiguks raha koguda.

Puka Keskkooli 6. klassi õpilased ja klassijuhataja LIIDIA hakkavad uusi mõtteid koguma uuteks kohtumisteks ajaloohuvilistega.