Teemaks oli Kirik keset küla, seda nii otseses kui kaudses mõttes. Kirik kui soliidne suur hoone ja arhitektuurimälestis, kui usu sümbol, kui kultuuriasutus. Aga kas ka kui hingekosutuse ja meeleparanduse paik? Viru-Nigula sümboliks on ta igatahes aastasadu olnud.

Karismaatiline kirikuõpetaja võib olla rahva eestvedajaks küll. Legende räägitakse pastoritest Masingust ja Alverist.

Lähiminevikust mäletame Johannes Paesalut, Andres Põderit ja Jaan Jaanit. Viimase tulekuga sai kogudus uue hingamise ja kirik uue tornikiivri. Tema tegevust hinnati valla teenetemärgi vääriliseks. Ka uus diakon Ahti Bachblum on aktiivse ellusuhtumisega inimene, ootame huviga! Selge on see, et tänapäeval palja jumalasõnaga ei püüa, ise peab ikka ka mees olema!

Mida siis vallapäevadel kuulda-näha sa või mida oodati? Loomulikult endisi koguduse õpetajaid. Pidulikul avateenistusel viibisid peale meie oma diakoni veel Politseiameti peakaplan Jaan Jaani (õpetaja 1982-1989) ja Viru praost Avo Kiir. Järgnenud Kodupaigapäeval rahvamajas võtsid nad kõik sõna ja said mälestuseks lilled ja tänuraamatu "Looduskaunis Lääne-Virumaa". Tänuraamat anti ka koguduse kauaaegsele organistile Indrek Vilumetsale.

Vallavanem Ervins Veitsurs oli ettevalmistanud pikema ülevaate kiriku ajaloost ning kogudust teeninud vaimulikest. Näitering etendas piibli-ainelise groteski Aleksander Tassa sulest, kus juttu oli kohtupidamisest. Nimelt üks seakaupmees nõudis preestrilt kahjutasu kurjast vaimust vaevatud sigade eest. Lõpuks oli kõige suurem võidumees kohtunik ise, preester nihverdas ennast välja ja seakaupmees..., no hea, et püksata ei jäänud! Ajad pole muutunud. Näitemängu vaatamas ja kirikus olid ka soome sõbrad Karviast, kes oma külakostiks toodud E.Vilde "Pisuhända" etendasid Kunda küla seltsimajas.

Laadapäeva staariks oli tugev tuul, mis kaupa ja telke taeva alla lennutas. Oli mõnusat ostlemist ja head koduõlut, Pasunapoisid tuututasid ja lapsed tantsisid... Väärt värk, et laata ikka peetakse, aga jah... kus rohkem ideid vaja, seal peaks rohkem tegijaid olema! Ja õhtune pidu on jälle tagasi! Rahvast küll veel eriti mitte, aga vägisi armsaks ei saa. Mis ühe käega minema visatud , seda annab kahe käega otsida ja otsida... Kultuuravärk sobib ikka neile, kes seda tarvitada mõistavad, teised virisevad lihtsalt niisama ja iga asja üle. Pühapäevane Emadepäev oli tõepoolest pidulik. Päike säras taevas ja linnud laulsid... Kaitseliit tänas aktusel tublisid emasid, laulukoorid laulsid kiriku soojaks ja rõõmsaks. Oli vallapäevade kaunis lõpupäev. Nii on ja nii jäägu - kirik keset küla!