Maido Nõlvak: jaanipäev toob kokku oma kodukandi rahva nii ligidalt kui kaugelt
Kui tahad teada, kuhu edasi minna, pead teadma, kus sa oled.
Nikolai Baturin
Märkamatult oleme liikunud aega, kus loodus on oma ilusaimas kuues. Lillede ja õite ilus tunneme niidetud muru lõhna, mis rahustab hinge ja meelt, ning lõpuks avastad end mõttelt - hämmastavalt ilus oled, Eestimaa. Peagi on käes aeg, kus hämarik ulatab koidule käe. Jaanipäev toob kokku oma kodukandi rahva nii ligidalt kui kaugelt. See on tähtpäev, mis tähtsustab meie, eestlaste traditsioone, ühtehoidmist ja kogukonna tunnetust.
Aga kas me oleme mõelnud, kui palju me oma kodukanti tunneme? Teame me, millised jäljed on meie esivanemad ja eelmised põlved siia jätnud? Et seda teada, tuleb kaardistada ja koguda infot oma kodukandi pärandkultuuri objektidest. Pärandkultuuriks nimetatakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, mahajäetud metsavahitalude põlised õuepuud, talukeldrid, endised külakoolide kohad, pärimustega seotud paigad, kivid, puud, allikad, lubja-ja tõrvapõletusahjud ja veel palju muud. Neid märke tuleb osata tähele panna. Seepärast on pärandkultuuri säilimise võtmeküsimuseks maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus.
Pärandkultuuri objektid ei ole kaitse all ja neid ei ole plaanis ka tulevikus kaitse alla võtta. Nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes. Olen südamest tänulik, et meie vallas on Maia Simkin võtnud oma südameasjaks pärandkultuuri objektide kaardistamise. Tänan koos Maiaga neid inimesi, kes on aidanud kaasa oma teadmistega meie valla kultuuripärandi jäädvustamisel, ning kutsun üles inimesi, kellel on veel olulist informatsiooni pärandkultuuri objektidest, seda Maiale teada andma.
Kuid see, mis paberil, tuleb oma silmaga ka üle vaadata. Nii tekkiski mõte, kutsuda inimesed kokku ja sõita ratastega oma kodukant läbi ning vaadata, millise kultuuripärandiga on meie vald. Sõmeru valla pärandkultuuri objektid paiknevad neljas erinevas regioonis vastavalt sellele, kuidas on elanikkond ajalooliselt omavahel suhelnud, koostööd teinud ja pidusid pidanud.
Nii saigi vald jaotatud neljaks regiooniks. I regioon: Raudlepa- Kaarli-Vaeküla-Rägavere; II regioon: Uhtna-Sämi-Varudi -Kohala; III regioon: Ubja-Aresi-Andja-Toomla ja IV regioon: Sõmeru-Näpi-Roodevälja-Ussimäe.
Ja nii see algas. Laupäeva, 26. mai hommikul oli Sõmeru keskusehoone ette kogunenud 22 lõbusat jalgratastel matkajat.
Seekord võeti vallutada teekond Raudlepa-Rägavere-Vaeküla -Kaarli. Sõideti läbi peaaegu 30 pärandkultuuri objekti. Kõige tuntumad ja huvitavamad kohad olid Rägavere mõisa kompleks, Vabadussõjas hukkunute mälestusmärk eesti sõduritele, Vaeküla mõis, Kaarli-Raudlepa algkooli asukoht, Kreutzwaldi kroonikivi ja Kaarli mõisa varemed. Samuti avanes teekonnal imeline loodus, mida autoaknast ei oska tähelegi panna. Suurima tänu tahan öelda Rägavere mõisa perenaisele, kes meid lahkesti vastu võttis ja mõisas väga huvitava ekskursiooni korraldas. Hoolimata sellest, et kokku tuli sõita 27 kilomeetrit, oli tagasi jõudes kõigil matkalistel sära silmis ja kaasas loomulikult palju suurem teadmistepagas oma kodukandi kultuuripärandist.
Kolm jalgrattamatka ootavad meid veel ees. Head inimesed, kes te soovite samuti oma kodukandist rohkem teada saada ja toredas seltskonnas jalgratastel ühe päeva veeta. Olete järgmine kord kõik oodatud. Järgmise matka infot saate jälgida meie valla koduleheküljelt ja vallalehest.
23. juunil tähistame Võidupüha. Meie kohus on viia sellel päeval Vabadussõja ausamba jalamile lilli, et austada inimesi, kes tõid eesti rahvale vabaduse, sest tänu neile saame meie elada vabas Eestis. Valla ainus Vabadussõjas hukkunute mälestusmärk eesti sõduritele asub Rägavere mõisa läheduses. Loodan, et Võidupühal on Vabadussõja ausammas meie kõigi poolt lilledega ehitud.
Ilusat, kaunist suve!
