Jaan Juhken – kolmandat põlve Jaan
Põlvest põlve edasi antud nimega mees ostis kaheksakümnendatel aastatel riigi kätte läinud põlise talukoha paarikümne aasta eest tagasi. Kolmas Jaan peab vabakutselise pottsepa ametit, kasvatab vanavanemate talumaadel mustikaid, kodulinde ja -loomi ning ütleb, et palju asju siin elus on ise ta juurde tulnud. Mees on seda meelt, et kõike, mis ette võetakse, tuleb teha hingega, sest iga töö on looming. Nii ei nimeta ta muheledes ka end pottsepana mitte töömeheks, vaid kunstnikuks.
Taluõuel vastu jooksev ma-dal pikakarvaline koer Pitsu on üks neist, kes juhuse tahtel on Jaani tallu sattunud. Väike sulasõbralik tegelane on end uues kodus nii mõjukalt sisse sättinud, et tublisti suuremal ja turskemal põliselanikul Bennol enam palju sõnaõigust ei ole.
Jaanide talu elab. Peale ühe Pitsu ja ühe Benno on Jaani majapidamises ka seitsekümmend kolm küülikut, kakskümmend kaheksa broilerkana, kuus hane, viis parti, viis lammast, neli hane- ja viis kanatibu ning ka kukk koos kanadega. Ja kõrge pesatäis sipelgaid, mis jääb talutee äärde ja on ka seega enda jagu. Ka rebast näeb siin tihti, aga mitte nii sageli, et teda omaks võiks pidada.
Iga liigi esindajad on siia tallu tulnud kas juhuse või asjaolude kokkulangemise tõttu. Mõni on niisama antud ja mõni vahetuskaubana tulnud. Nii sai küülikukasvatus alguse kahe pardi vastu vahetatud kaheksast pikk-kõrvast. Oinas ja veidi hiljem ka kaks utte olid aga vabalt pakkumisel ja loomulikult võeti nad vastu, sest ruumi talumaadel juba jagub. Elukaaslane Mare märgib, et kõik need karvased ja sulelised, kellest on mõeldud, et nad võiksid talus olla, on siia ka tee leidnud. „Jaanalind meeldib mulle ka väga," viskab elukaaslane õhinal endalegi märkamatult uue „loitsu" õhku. Naeratav Jaan summutab selle vaikimisega.Üheksa aastat tagasi rajas Jaan poole hektari suuruse mustikaistanduse. Tänaseks on põõsad juba suured ja tugevad, ning tookord võetud pangalaen makstud. Jutud
Jaani mustikapõllust on käinud suust suhu ja nii ei ole olnud marjade turustamisega muret - sõbrad, tuttavad ja tuttavate tuttavad tulevad heal meelel ise korjama ja saavad nii mustikakilo soodsama hinnaga kätte.
Mustikakasvatusega aga rikkaks ei saa. Jaan on välja arvutanud, et ettevõtmine tooks tulu, kui istandus oleks vähemalt kolme hektari suurune. See nõuaks aga juba lisatööjõudu. Praegu saadakse küll oma jõududega hakkama, aga poolehektarilise maalapi hooldamise peale kulub perel üüratu aeg.
Kolme Jaani talus on kõik vana au sees. Ka vanad puud. Kolm ammustel aegadel istutatud puudest on tulnud olude sunnil maha võtta, sest nende elu on läbi saanud. Aga hea peremees pole neist järele jätnud mitte kännud, vaid mehekõrgused tüved. Sest kuidas sa nudid kännuni maha puud, kes on näinud su vanaisa ja vanavanaisa. Ka puutüvest alles jäänud suuremad tükid on leidnud kasutust ja saanud teise elu lillekastidena.
Jaanipäeval on varasematel aastatel kogu pere ikka Peitemäel kokku saanud, sest just sel päeval on Jaani ema sünnipäev. Tookordsed traditsioonilised kokkusaamised on nüüd küll väiksemaks jäänud, aga uusi üle lõkke hüppajaid kasvab laste peredest peale. Ja kes teab, võib-olla saab lapselaps Jan-Erikust kunagi selle talu Jaanidele vääriline järeltulija.
