Rein Kruusmaa: mõtteid avaliku halduse arengutest
Pole pääsenud sellest temaatikast ka Risti vald. Minult on väga palju küsitud, kas Risti vald jääb. Seda eriti Kullamaa valla poolt tehtud liitumisettepaneku valguses. Ja eelkõige on suhtumine volikogu liitumisele antud eitavat otsust ja iseolemist toetav. Rahvas mõistis, et see liitumine oleks samm tagasi ajalukku, mitte edasi. Aga samas oodatakse muutusi, mis tagaks piirkonna konkurentsivõime, avalike teenuste kõrge kvaliteedi ja kohaliku demokraatia säilimuse. Läänemaa arendusorganisatsioonid, pean silmas eelkõige omavalitsusliitu, ei ole olnud just jõulisemad ja ühte jalga käivamad ühiste asjade ajamisel, kuid ometi on tänavu kevadel jõutud otsuseni, et paljusid maakonna tasandil tähtsaid ja ühiselt efektiivsemalt korraldatavaid tegevusi peaks korraldama ühiselt. Keskendatud ei ole mitte reformile, vaid teenuste mitmekesisusele ja kvaliteedile. See ei saa olema kerge protsess, sest täna on kõik omavalitsused seatud kunstlikult omavahelisse konkurentsi rahale, töökohtadele, inimestele ja on vähene, kus me saame üksteist toetada on üsna habras ning tugineb eelkõige inimlikkusele, mitte majanduslikkusele. Läänemaa ühisteenuste projekt kestab kokku poolteist aastat aga milliste tulemusteni see viib, näitab aeg. Ja tulemus sõltub eelkõige meie omavalitsusjuhtide riigimehelikkusest aga samuti rahva tahtest osaleda piirkonna elu juhtimises. Esimesed katsed vallaüleselt on kulgenud mõnel juhul küll üle kivide kändude kuid positiivsete näidetena võib tuua ühist ehitusinspektorit, Läänemaa jäätmejaama ning ühise jäätmeveohanke korraldamist ning koostööd haridus- ja sporditegevuse valdkonnas. Usutavasti suudame tulevikus ideaalmudeli käivitumisel enamiku teenuseid Läänemaal osutada maakondlikult, kvaliteetselt ja kõigile kättesaadavalt.
Mina vallavanemana olen olnud riiklikult peale sunnitud liitumise vastane ja pooldanud pigem omavalitsuste vahelist vajadustel põhinevat koostööd, ametnike töövaldkondade koondamist ja spetsialiseerumist. On küll hea, et ametnikud jõuavad palju (ka vallavanemad) täites 10 ametit aga on halb, et nad teevad seda pinnapealselt ja ebaprofessionaalselt. Me ju ei soovi käia kirurgi juures, kes pealelõunati käib suhkruvatti müümas või vaguneid laadimas. Minu jaoks on kõige suurem hirm haldusreformi kontekstis kohaliku legitiimse demokraatliku võimu kadumine. Hetkest, kui meie asjade üle otsustab poliitiline volikogu kuskil maakonnakeskuses kelle kohalikuks partneriks on parimal juhul mõni külaselts, oleme me kaotanud olulise osa piirkonna identiteedist. Loomulikult saab kohalik võim olla sama suur kui on tema käes olev vahend (raha) selle teoatamiseks, aga ilma väga vähest kulu nõudva, rahva mandaati omava demokraatiata ma maapiirkondadel tulevikku ei näe. Otsustusõigus on kulda väärte õigus ja seda maha müüa ei saa.
Risti volikogu arvab, et Risti vald peab jätkuvalt olema aktiivne halduskorralduse vedur Läänemaal. Oleme teinud aastate jooksul mitmeid algatavaid ettepanekuid ja alati kaasas sisuliste diskussioonide juures. Ja alati seisnud oma kogukonna huvide eest. Et omada maakondlikul tasandil kindlamat positsiooni, tugevdas volikogu vallavalitsuse koosseisu kahe uue liikmega, kelleks on väga suure juhtimisja rahandusalase kogemusega Maaja Toompuu ning metsandusliku haridusega volikogu kogemust omav Rein Kaljuvee. Jõudu neile.
Vald kestab seni, kuni selle valla rahvas oma valda tahab. Usun, et Ristirahvas tahab oma vallas jätkuvalt ise otsuseid langetada kuid olema valmis ka muutusteks.
Jaaniöiseid sõnajalaõisi soovides, Rein Kruusmaa vallavanem
