Mina vallavanemana olen olnud riiklikult peale sunnitud liitumise vastane ja pooldanud pigem omavalitsuste vahelist vajadustel põhinevat koostööd, ametnike töövaldkondade koondamist ja spetsialiseerumist. On küll hea, et ametnikud jõuavad palju (ka vallavanemad) täites 10 ametit aga on halb, et nad teevad seda pinnapealselt ja ebaprofessionaalselt. Me ju ei soovi käia kirurgi juures, kes pealelõunati käib suhkruvatti müümas või vaguneid laadimas. Minu jaoks on kõige suurem hirm haldusreformi kontekstis kohaliku legitiimse demokraatliku võimu kadumine. Hetkest, kui meie asjade üle otsustab poliitiline volikogu kuskil maakonnakeskuses kelle kohalikuks partneriks on parimal juhul mõni külaselts, oleme me kaotanud olulise osa piirkonna identiteedist. Loomulikult saab kohalik võim olla sama suur kui on tema käes olev vahend (raha) selle teoatamiseks, aga ilma väga vähest kulu nõudva, rahva mandaati omava demokraatiata ma maapiirkondadel tulevikku ei näe. Otsustusõigus on kulda väärte õigus ja seda maha müüa ei saa.

Risti volikogu arvab, et Risti vald peab jätkuvalt olema aktiivne halduskorralduse vedur Läänemaal. Oleme teinud aastate jooksul mitmeid algatavaid ettepanekuid ja alati kaasas sisuliste diskussioonide juures. Ja alati seisnud oma kogukonna huvide eest. Et omada maakondlikul tasandil kindlamat positsiooni, tugevdas volikogu vallavalitsuse koosseisu kahe uue liikmega, kelleks on väga suure juhtimisja rahandusalase kogemusega Maaja Toompuu ning metsandusliku haridusega volikogu kogemust omav Rein Kaljuvee. Jõudu neile.

Vald kestab seni, kuni selle valla rahvas oma valda tahab. Usun, et Ristirahvas tahab oma vallas jätkuvalt ise otsuseid langetada kuid olema valmis ka muutusteks.

Jaaniöiseid sõnajalaõisi soovides, Rein Kruusmaa vallavanem