Persoon: Lauluõpetajaks õppimist alustasin 7-aastaselt
Õpetaja, kes ei ahelda vaid vabastab,
kes ei suru alla, vaid toetab,
kes ei kärbi, vaid kujundab,
elab lapsega üle palju rõõmsaid hetki...
Lauluõpetajaks õppimist alustasin 7-aastaselt. Sellest ajast on meeles üks tore seik, kui vanatädi tänavalt, nähes mind muusikakooli kõndimas, viskas nalja: „Viiulikast, kuhu sa tüdruku viid?" Lapsepõlve meenutades suunas sellele teele vanem õde, sest just tema viis mu vanemate teadmata muusikakooli sisseastumiskatsetele. Lisaks lauluõpetamisele olen saanud sellist huvitavat väljaõpet nagu Jaapani käsikellade ja Inglise kuldkellade õpe, mida sai praktiseeritud viis aastat Tartu Arsise kellade koolis.
Millised on sinu tööpäevad koolis, kas juhindud ainult etteantud programmist või on võimalik ise midagi huvitavat välja mõelda?
Tööpäevad on alati ettearvamatud, sest muusikaõpetaja tunni sisu sõltub paljuski ilmast. Kui hommikul sajab ikka vihma, imiteerime lastega vihmasabina häält ja päikselisel kevadpäeval laulame ning kuulame ainult mažoorset ehk rõõmsakõlalist repertuaari.
Kui andekad meie kooli lapsed laulma on?
Meie koolis laulavad absoluutselt kõik lapsed. Iga lapse hääl on ainulaadne ja omades erinevaid häälevarjundeid väljendades end kas laval mikrofoni abil, lõkkeplatsil sõprade keskel või väikevennale unelaulu lauldes. Igale lauljale leidub tänuväärne publik, tuleb lihtsalt leida sobiv aeg ja koht. Laulmine on teraapia igaühele!
Räägitakse, et ringitunnid võtavad õpetajalt sama energia kui muu tund. Kas on nii?
Ringitunni ja kohustusliku tunni erinevus seisnebki selles, et esimesse tuleb laps vabatahtlikult, olles valinud enese arendamiseks vastava huviringi. Siinkohal peab õppija ja õpetaja side olema väga tugev ja tõeline loominguline energia tekibki just ringitunnis, sest kõige rohkem inspiratsiooni annavad teotahtelised lapsed.
Mis meeldib õpetamise juures kõige rohkem ja mis kõige vähem?
Alustan halvemast. Teatud bürokraatiaga meie riigi haridussüsteemis on raske leppida. Sageli tundub, et õpetajate liigne kontroll ja järelevalve võivad tekitada õpetajas enesekindluse kõikumalöömist, mida tajuvad ka õpilased ja koostöö kannatab. Head on kindlasti rohkem ning märgates koolijütsis pisikestki arengut, tekivad kohe positiivsed emotsioonid ja neid vajab meist igaüks.
Ega õpetajagi pole teistmoodi inimene, ikka nagu kõik-vahel rõõmus ja vahel kurb. Kas õpilased tajuvad selle ära? Õpilased tunnetavad seda ehmatamapanevalt hästi. Huvitav on see, et väiksemad lapsed tajuvad isegi paremini, aga sellele on ka loogiline seletus, et nooremate klasside lapsed väljendavad end veel vahetult ja seetõttu saavad õpetajad suurema vaevata teada, missugune tuju neil parajasti on.
Milline on hea õpetaja sinu mõistes?
Selleks, et olla väga hea pedagoog, peab õpetajal olema huumorimeel, kaasasündinud pedagoogilised eeldused ja mõned aastad omandatud vastavat erialast haridust.
Kas oskad alati õpilase probleemi tabada ja sellele lahendust näha?
Ei, ma pole selgeltnägija. Minu jaoks ongi see õpetaja töös kõige keerulisem osa, et kui näiteks kaks poissi on käsikähmluses ja mõlemad väidavad, et tema pole süüdi, tunnistajad puuduvad ja pedagoogiline intuitsioon hetkel ei aita, siis tunnen tavaliselt lootusetust, kuna süüdlast tuvastada ma ei suuda ning karistades mõlemat last, teeksin väga suure tõenäosusega ühele neist ülekohut, kes sattus rüselusse arvatavasti vaid enesekaitse eesmärgil. Füüsiline ja vaimne vägivald on see, mille vastu tuleb võidelda.
Mida elus väärtustad ja mis sind kõige rohkem solvab?
Kõige suurem väärtus on pere, aga solvumised on eelkõige iseenda väsimusest või nõrkusest tekkinud emotsioonid, mida on võimalik vältida korralikult puhates ja vaimselt tasakaalus olles. Mõnikord on solvumine ka häirekell, mis annab märku, et aeg on tegeleda iseendaga, sest pingelised situatsioonid inimsuhetes pole kunagi ühepoolsed, seega väike eneseanalüüs ei tee paha.
Mida arvad sellise lause kohta: ma võin küll ingel olla, aga kui tiivad kistakse, istun luua selga?
Arvan nõnda, et kurjust ilusa maski taha ei peida kuigi kaua.
Kuidas on lood Gustav Ernesaksa või Rudolf Tobiasega või tahetakse hoopis klapid peas tümpsu ja mürtsu kuulata?
Areneva inimese muusikaline maitse on seinast seina, mis on täiesti tervitatav. Mõõdukalt tümpsu annab lapsele positiivset energiat ja kui ta teab ka seda, et Gustav Ernesaksa mälestussammas avati 2004. aasta suvel Tallinna lauluväljakul, siis ongi muusikaga suhe korras.
Autojuhtidele soovitakse-nael kummi, aga sulle, kui lastega esinema lähed?
Eks ikka okas kurku !
Leia paar õpetussõna meie kooli õpilastele ja õpetajatele ka?
Õpilastele ikka lapseks olemise rõõme, ärge soovige liiga ruttu suureks saada, iga asi omal ajal. Õpetajatele on päris raske soovitusi anda - siirust !
