Tabiveres sai nurgakivi taastuvenergial töötav katlamaja
Tseremoonial paigaldati nurgakivisilindrisse katlamaja projekt, valla ajaleht Sõnumileht, kus artikel objekti valmimisest, Eesti üheeurone münt ja osalejate visiitkaartid. "Tabiveres käib nii senise gaasiküttel töötava katlamaja rekonstrueerimine kui ka uue osa ehitamine, mille käigus valmib hakkeladu. Oluliselt muutub ka välisilme, hoone muutub kõrgemaks. Oleme ühena esimestest Jõgevamaa asulatest teel taastuvenergia kasutusele võtmisele, mida võimaldavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ning Krediidipangast saadud laen. Projekti kogumaksumus on ligi 600 000 eurot," ütles OÜ Tabivere Soojus juhatuse liige Rannar Raantse.
"Rahataotlemise ja muudegi vajalike asjaajamistega alustasime 2010. novembris. Parima pakkumise teinud Rae valla firma Efipa alustas aprillis ehitustöödega, mis lõppevad sügiseks. Siis saabki hakkepuiduga kütma hakata. Hakkepuidust saavad sooja kõik kesküttega köetavad keskasula hooned: enamik koterelamuid, lasteaed, sotsiaalkeskus, koolimaja ning tulevikus ka Tabivere Vaba Aja Keskus," ütles ta.
Raantse sõnul hakatakse hakkepuitu varuma ennekõike lähipiirkonnast. "Selles osas näeme lepingupartneritena ka talupidajaid ja metsaomanikke. Usutavasti saame kaasa aidata nende tööhõive parandamisele."
"Hakkepuidu kasutusele võtmine peaks tagama praeguse soojahinna püsimajäämise (praegu on sooja piirihind koos maksetega 73, 51) ka lähitulevikus ja parema varstuskindluse soojusnergiaga," arvas Tabivere Soojus juht.
Tabivere vallavanem Raul Rääsk nimetas hakkepuidu katlamaja valmimist märkimisväärseks sündmuseks mitte ainult vallakeskuses, vaid ka kogu omavalitsuses ja Jõgevamaal tervikuna. "Hea, et firma Tabivere Soojus tegeleb iapäevaste toimetamiste kõrval ka innovaatiliste ja tulevikku suunatud ettevõtmistega," märkis omavalitsusjuht. Energieetika-alase uuenduse tähtsust toonitas oma kõnes ka vallavolikogu esimees Arthur Vaher. Krediidipanka esindas tseremoonial juhatuse liige ja äripanganduse juht Uku Tammaru.
Nurgakivi panemisel osalenud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu väikesoojatoomise ekspert Aleksander Kuruson ütles: "Kui tänases energeetikamaailmas tarbida kaugelt sisse ostetud toorainet naftat või gaasi, tuleb välja maksta ebamõistlikult palju raha. Arukas on kasutada kohalikku küttematerjali, mida toetab ka Euroopa Liit. Soojusenergiat saab toota suhteliselt madala väärtusega ainetest. Puitu tasub kasutada just kaugkütteks. Välistada ei saa ka majanduslikke riske, mida aitab aga vähendada energeetikaprojekti läbi mõtlemine kaugemat tulevikku silmas pidades, kusjuures soojusenergiallikat ei tohiks pikemas perspektiivis muuta," ütles spetsialist, kes töötab ise Järvakandi Soojuse juhatajana.
