Keskharidus maakoolist – miks mitte?
Rannaveer väidab, et maakooli jäämine polnud halb, vaid tuli pigem kasuks. Järva-Jaani gümnaasium oli kodukoha lähedal, sealt sai ta ka B-kategooria juhiloa. “Tunnen, et pole millestki ilma jäänud,” lausub
noormees.
Veelgi enam: Meelis on viiekordne Eesti noortemeister sangpommi alal, kohalikel võistlustel on ta medaleid noppinud nii jooksmises kui ka sõudeergomeetril. Lisaks tegeleb ta maadlusega. Peale selle õpib noormees iseseisvalt klaverit ning on avastanud peotantsu võlu.
Tänu ka klassijuhatajale
Meelise hinnangul maakooli eelis linnakooli ees ongi see, et väiksem seltskond võimaldab õpetajatel nendega individuaalselt töötada, keskenduda iga õpilase nõrkade külgede tugevamaks muutmisele.
“Soovin siinkohal tänada oma klassijuhatajat Marika Tamme,” lausub Meelis, kellel jäi kuldmedalist puudu vaid üks viis.
Väga väikeses linnas ehk Kilingi-Nõmmel elav Ott Eerik Pärtel lõpetas kohaliku gümnaasiumi kuldmedaliga. Miks aga mitte mõne Pärnu kooli? Kahe linna vahet sõitmine oleks olnud lihtsalt ajaraiskamine, tõdeb aega arvestav vilistlane.
Pealegi pole Kilingi-Nõmmel õppimine takistanud tal läbi aastate osaleda geograafiaolümpiaadidel, ja seda edukalt. 2011. aasta sügisel osales ta CloudSati pilvkatteuurimise konverentsil Saksamaal.
Maal on mõnus ka seetõttu, et siin saab Ott Eerik tegelda oma hobidega, nii jahilkäimise kui kalastamisega. “Pean ennast väga entusiastlikuks kalameheks. See hobi on mind viinud ka välismaale Norra ja Soome,” kõneleb ta.
Teine nn linnakooli poiss, Antsla keskkooli hõbemedaliga lõpetanud Marek Pant hindab oma pigem väikest kooli igati.
“Mõtlesin veel pärast 8. klassi, et läheks õige Tartusse kooli, suuremasse. Aga siis jõudsin teadmisele, et kui on tahe õppida ja kui pingutada, siis võid saavutada igal pool, mida tahad,” rääkis ta.
Kodu ei seo minejat liialt
Värska gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Daisy Kudre on samuti rahul, et otsustas pärast 9. klassi Värskas edasi õppida.
“Meil oli päris huvitavaid valikaineid, ma ei kahetse sugugi, et ei läinud õppima mujale,” kinnitab ta. “Tähtis on ka veel see, et sain kodus elada, pärast keskkooli tuleb ju niikuinii
ära minna.”
Väikeses koolis on Daisy sõnul tore, sest kõik tunnevad üksteist ja suhtlevad omavahel – suurtes koolides ei teata isegi veel aasta lõpus, kes nende klassis tegelikult õpivad.
Metsane kodupaik soosis ka neiu spordiharrastust. Tema peamine ala on suusaorienteerumine. “Olen saavutanud Eesti
meistrivõistlustel täiskasvanute klassis Eesti meistri tiitli ja juunioride maailmavõistlustel sain
7. koha,” räägib Daisy.
Kõik see ei tähenda, et edukat tüdrukut Värska kandis edaspidigi näha võiks.
“Kindlasti tahan ma mõnda aega välismaal õppida, et kogemusi hankida,” kinnitab ta. “Olen päris palju reisinud ja teisi riike näinud. Välismaale elama jäämine on minu puhul võimalik küll.”
