Raamatukaane ümbris võib olla ka taaskasutatavast materjalist, mida meil kodus küllaga leidub.

Päevakeskuse juhataja Anne- Lea Sarapuu õpetas veel, kuidas õmmelda nn "tudupatja", kuhu peita unejuturaamat; ja kuidas valmistada lapsele tekstiilist beebiraamatut. Lugemine peab ka mugav tegevus olema, selleks on lihtne heegeldada või põimida endale istmekate või istumisalus vanadest kampsunitest või muust materjalist.

Kodus koguneb tihtipeale igasuguseid "kalendrisabadest" ja mujalt välja lõigatud artikleid. Neid on lihtne kokku köita ja endale neist kena raamatuke meisterdada.

Tavapärasest elevam oli tegevus raamatukogus terve pärastlõuna. Küllap hoiame edaspidi kõik raamatut paremini! Lõpetuseks mõned targad õpetussõnad ajast, kui raamatukogust raamatu laenutamisel saadi kaasa ka manitsused :

*ära puutu mind määrdunud kätega: ma ei julge siis ennast teistele näidata

*ära jäta mind väikeste laste ette

*ära pane mind ka kärbeste eest kaitseks jooginõu peale, sest nii niiskub mul kaanepaber lahti

*iseäranis hoia vanu kulunud raamatuid, sest paljusid neist ei ole enam müügil.