Võidupüha ja vabariigi aastapäeva on muuseumis alati tähistatud. Vabariigi aastapäeval on korraldatud jahitrofeede ja relvade näitusi.

Võidupühal tuuakse Eesti presidendi poolt süüdatud tuli muuseumi õuel asuvasse tulealtarisse ja kohalikud isetegevuslased annavad ka väikese kontserdi. Igal aastal toimub kindralmajor Ants Kurvitsa sünniaastapäeva tähistamine koos piirivalve, vallajuhtide ja Kaitseliiduga. Muuseumi õues on harrastusteatrid esitanud ka mitmeid näitemänge.

Muuseumi hing Andu Uus on mees, kes teab nii Tabivere piirkonna lähiajaloost kui ka kaugemast ajast huvitavaid lugusid pajatada. Nagu enamusele eestlastele on ka Andule väga südamelähedane Eesti iseseisvumisega seotud lood. Muuseumi püsiväljapanek kajastab Eesti Vabariigi sündi, Vabadussõda, II maailmasõda, tuletõrje-, kooli- ja spordiajalugu ning kolhoosielu.

Kohaliku haridus- ja seltsielu minevikku tutvustavas väljapanekus on tähtsal kohal keeleteadlased Johannes Voldemar Veski ja Julius Mägiste ning Äksi pastor Otto Wilhelm Masing.

23. juuni ja võidupühaga seoses tuleb meeles pidada meie kodukandist pärit kuulsaid mehi, kes isamaa vabakssaamisele kaasa aitasid. Eesti Vabadussõja soomusrongide diviisi ülem Karl Parts sai üles näidatud vapruse ja teenete eest Eesti riigilt Tabivere mõisa hooned (ka muuseumihoone) ja maad mõisasüdamest. Tormi külas elanud kindralmajor Johannes Orasmaa oli Eesti Kaitseliidu ülem aastatel 1925-1940. Voldi külast pärit kindralmajor Ants Kurvits oli Eesti riigi piirivalve looja ja töötas sellel alal aastatel 1922-1939. Kontraadmiral Johan Pitka oli Kaitseliidu looja, soomusrongide organisaator ja laevastiku ülem.

Nende auväärsete meeste tegudest ja elusaatusest saate Tabivere vallamuuseumis põhjaliku ülevaate.

Muuseumi õuel kindralmajor Ants Kurvitsa talust pärinevas aidas on võimalik näha vanu põllutööriistu ja majatarbeid, on võimalik selgeks õppida Eestimaa põldudel kasvavad viljad ja istuda kuulata peeruvalguses ennemuistseid lugusid. Need meeldivad ennekõike lasteaialastele. Suuremad koolilapsed on olnud huvitatud rohkem ajaloost. Vanemad inimesed on kõigest vaimustuses.

Osa eksponaate on Andu isiklikust kogust, osa on kingitud ja osa on kuskil üle jäänud ja siis muuseumile toodud. Fondide korrastamise ja täiendamisega tegeleb ta pidevalt. Ärge visake vanu esemeid ära, võib-olla leiavad need koha muuseumis! Andu on muuseumi arendamisega tegelenud juba 15 aastat. Ja uskuge mind, seda kõike tasub kuulama ja vaatama tulla.

Muuseumi külastamiseks tuleks aeg kokku leppida telefonidel 773 6308 või 506 4160.