Sivar Tõnisson: püstitagem Varbla vallale piisavalt suuri eesmärke
Homme saab täis 20 aastat päevast, mil taastati Varbla valla omavalitsuslik staatus. See on piisavalt pikk aeg, mis toob esile omavalitsuse tugevad ja ka nõrgad küljed. On arvatud, et meie suurimaks miinuseks on elanike vähesus. Tõepoolest, kahanenud ela-nike arvust tulenevalt on olnud probleeme osade omavalitsuse kohustuste täitmise rahastamisel. Samas on hõre asustus olnud alati ka meie üks suuremaid plusse. Ikka ja jälle tõmbab imekaunis maastik ligi puhkajaid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Oskaks me vaid seda ettevõtluses paremini ära kasutada. Ligi kümme aastat on räägitud, et väiksed omavalitsused ei tule toime ning ei suuda pakkuda inimestele kvaliteetseid teenuseid. Jah, kindlasti ei suuda me konkureerida linnade magalatega, kuid see ei olegi ju eesmärk. Eesmärk on pakkuda parimat, mida reaalsed võimalused lubavad. Hiina filosoof Konfutsius on öelnud „Pole oluline, kui aeglaselt sa liigud, peaasi, et sa ei peatuks". Just selle mõttetera järgi on toimunud Varbla valla areng. Me ei ole võib-olla kõiges esimesed ja kõiki püstitatud eesmärke pole veel saavutatud, kuid me liigume visalt ja sihikindlalt parema eluolu tagamise suunas. Tänaseks oleme taganud kõik elementaarse, mis ühes omavalitsuses olema peab. Siinkohal ei hakka ma loetlema saavutusi, osa nendest oli näha piltidel ja midagi üleloomulikku pole ka korda saadetud. Taani üks tuntumaid filosoofe ütles „Elu saab mõista ainult seljataha vaadates, aga elama peab ettepoole vaadates".
Varbla hiljuti valminud uus arengukava näitab, et meid ootab ees suur ja lai tööpõld. Ja see on hea, sest kõigi nende eesmärkide täitmiseks peab Varbla vald edasi kestma. See, milliseks kujuneb Varbla vald järgmise 20 aasta jooksul, sõltub järjest vähem vallavalitsusest ning järjest rohkem valla elanikest. Just siin elavatest inimestest sõltub, kas vald on jätkusuutlik või mitte, kui paks on valla rahakott ja kui palju sünnib juurde lapsi. Paraku ei saa ma jätta mainimata, et liiga sageli on olnud kriitikuid rohkem kui tegijaid. Tegijate all ei pea ma silmas inimesi, kes kõigepealt loodavad ainult vallavalitsusele või neid, kes kõiges otsivad ainult kasuminumbreid, vaid neid tublisid inimesi, kes nii mõtetes kui ka tegudes on kaasa aidanud valla arengule. Külaseltsid omandavad järjest suuremat rolli meie elukeskkonna kujundamisel ja külaelu mitmekesistamisel. Nii Saulepis kui ka Paadremal on sealsed seltsid kirjutanud mitmeid huvitavaid projekte, mille käigus on loodud mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks ning uute oskuste omandamiseks. Vallarahva kehalise poole eest on asunud hoolitsema Varbla spordiselts. Sama kiiduväärt tööd vaimse poole pealt teeb MTÜ Varbla Muuseum. Koostöö mittetulundusühingutega on andnud vallavalitsusele head tagasisidet elanike soovidest ja muredest. Just selline koostöö loob paremad tingimused ka väiksel omavalitsusel kestma jääda.
Ma lõpetaksin oma kõne Michelangelo sõnadega „Suurim oht ei peitu selles, et seame liiga suuri eesmärke ega suuda neid teoks teha, vaid selles , et seame liiga väikseid, kergesti saavutatavaid eesmärke".
Püstitagem siis ka Varbla vallale piisavalt suuri eesmärke ning koos saame need ka teoks teha.
