Om maid maailman tuhandit – ütsainus Mulgimaa
Pidulikus rongkäigus sammusid Mulgimaa eri piirkondadest saabunud lauljad, rahvatantsijad ning muusikud kultuurimaja eest gümnaasiumi staadionile. Kõige ees kandis Tõrva linnavolikogu esimees Kalle Vister tõrvikut, mis süüdati mõni päev varem Mulgi häärberi õuel.
Tänavate ääri palistav rahvahulk tervitas peolisi elagu-hüüetega ning ühines lõpus rongkäiguga, et reipa puhkpillimuusika saatel peoplatsile sammuda.
«Mulgid on uhked oma ajaloole. Meie kohus on Mulgi keelt, kultuuri ja vaimu hoida ning tulevastele põlvedele edasi pärandada,» ütles linnapea Agu Kabrits tervituskõnes.
Valga maavanem Margus Lepik rõhutas, et väikese rahva edu tagab ühtekuuluvustunne ja tahe ühes suunas liikuda. «Näib, et teie, mulgid, olete oma ühise tee leidnud ja jääb loota, et teil jätkub kindlat tahet ning soovi seda mööda üheskoos edasi minna,» tervitas peolisi maavanem.
Lootusrikka sõnumi Mulgimaale tõid ka Setu rahvakillu esindajad.
«Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljonit, ütsainus Mulgimaa,» kõlas seejärel Hendrik Adamsoni sõnadele loodud Juhan Simmi laul «Mulgimaale» ühendkoori esituses, dirigendipuldis oli Alli Laande.
Lauldi veel allakirjutanu ja Sven Malmi laulu «Legend Tõrvast», lauliku lapsepõlvest, pihlapuust, tare tegemisest endale tamme alla, kõlas ka ajakohane Vello Ainsalu laul «Mulk om iki mulk mis mulk». Dirigendikeppi hoidsid üksteise järel Imbi Umbleja, Ene Vilipuu, Maie Kala, KristjanÕmblus ja Vello Ainsalu.
Saatemuusikat tegid Katrin Kannukese juhendatav rahvamuusikaansambel Jauram ja Thea Leitmaa klaveril. Laulu «Lauliku lapsepõli» ilmestas Lauri Orgse viiulipartii.
Kava aitasid ühtseks tervikuks põimida Kalle Visteri jutustatud legendid mulkidest ja mulkide elulaadist läbi aegade. Meeldejäävamad katked pajatasid sellest, kuidas mulgid oma talude pärisperemeesteks said, jõukamad nendest oma lapsed ülikooli õppima saatsid ja kuidas nende teadmiste ning veendumuste ajel eestlaste rahvustunne tärkama hakkas.
Tõsimeelsete lugude kõrval sai kuulda ka naljakaid juhtumisi - näiteks, kuidas üks Mulgi talu peremees oma sikukesele paarilist otsimas käis ja millega see kõik lõppes.
Oma tantsuoskusi käisid väljakul nais- ja segarühmad, eakamad tantsupaarid ja lasteaialapsed ning õpilastest rahvatantsijad, andes ühtlasi lootust, et Mulgi vaim ja kultuur edasi kestavad.
Tantsurühmade üldjuhid olid Ene Vilipuu, Ulvi Riitsalu, Valdeko Kalamees, Katrin Viskov, Heli Veerme, Anneli Arraste ja Anne Jaakson.
Emotsioonide tulva vallandas aga kohaliku autori Aado Kaasiku Hendrik Adamsoni sõnadele loodud laul «Hümn». «Sina, mu ainuke maa, sina, mu armastet maa,» kõlas üle väljaku ning publik kuulas püsti seistes.
Laulu- ja tantsupeo lõpus anti esmakordselt välja «Mulgimaa uhkuse» austav tiitel ja preemia. Selle pälvis pikka aega mulgimurdeliste naljadega rahvast naerutanud Tõrva Tilde ehk Asta Mäeorg.
Laulu- ja tantsupeo korraldasid Mulgi Kultuuri Instituut ja Tõrva linnavalitsus. Kava koostasid peo üldjuht, tantsupedagoog Valdeko Kalamees ning kooride üldjuht, muusikaõpetaja Imbi Umbleja. Üldjuhi assistent oli Ene Vilipuu. Rahvamuusika koondorkestri dirigendi roll oli täita Tõrva muusikakooli direktoril Thea Leitmaal.
Tänavune Mulgi laulu- ja tantsupidu oli juba teine, kolmanda korraldab kahe aasta pärast Tarvastu kihelkond.
