Volikogus: kinnitati 2011.a. majandusaasta aruanne
Vallavalitsus oli koos OÜ Luunja HMT-ga kokku kirjutanud 78 lehekülge materjali, mis koosnes arvandmetest ja tegevus-aruandest. Tulenevalt seadusest olid tehtu üle vaadanud audiitorbüroo audiitorid ja volikogu revisjonikomisjoni liikmed. Arvestades praegust üleüldist olukorda, peab Luunja valla 2011.a. majandusnäitajatega rahul olema. Kui 2010.a. lõpetasime ca 140 tuhande euro suuruse kahjumiga, siis 2011.a. lõpuks olime ca 300 tuhande euroga plussis. Tulemi põhjuseks oli Väikelohkva kinnistu müügist laekunud raha. Vald suutis täita kõik seadustega pandud ja volikogu määrustega võetud kohustused elanike ees. Alati napib raha investeeringuteks ning vallale kuuluvate hoonete remondiks. Nii ka möödunud aastal tuli mitmed valla arengukavas planeeritud tegevused edasi lükata. Audiitori arvamus aruande kohta oli positiivne. Ainsa märkusena toodi välja vallamaja ruumide käsitlemine aruandes. Vallavalitsus kajastab aruandes ruume kasutusrendina, kuid audiitorite arvates on tegemist kapitalirendiga. Sama märkus oli ka 2010. aasta aruande auditeerimisel. Üks volikogu liige tõstatas istungil teema, et selguse huvides peaks vallavalitsus rahandusministeeriumilt kirjalikult järele küsima, kuidas on õige. Ta leidis piisavalt toetajaid ja volikogu protokolli kirjutati see kohustusena sisse. Revisjonikomisjoni aktis tehti volikogule ja vallavalitsusele ettepanek julgemalt investeerida, põhjendades seda raha väärtuse vähenemise ja ehitushindade tõusuga. Enamuse poolehoidu ettepanek ei leidnud, sest vaba raha ei ole nii palju, et sellega midagi suuremat saaks ära teha. Vallal on käigus mitmed projektid, millede raha saamine väljastpoolt on otsustamisel ning positiivse vastuse puhul kulub vaba raha nende tööde omafinantseeringuks. Volikogu kinnitas valla 2011.a. majandusaasta aruande.
Teise ulatusliku teemana oli päevakorras valla jäätmemajanduse tulevik. Teisel lugemisel olid eelnõud „ Luunja valla jäätmehoolduseeskiri" ja „Luunja valla korraldatud jäätmeveo kord". Kogu teema põhiküsimuseks oli veo-piirkond. Arutelu käigus olid kõik sõnavõtnud volikogu liikmed skeptilised 4 valda hõlmava veopiirkonna otstarbekuses. Kuigi vallavanem tõi võimaliku hinna kohta erinevaid näiteid teistest omavalitsustest tundus siiski, et suur veopiirkond, kus on palju hajaasustust, mistõttu tuleb prügiautodel läbida rohkem kilomeetreid ei võimalda odavamat teenust. Selguse saamiseks pandi veopiirkond hääletusele. Küsimuse peale „Kes pooldavad, et ühise veopiirkonna moodustavad Luunja, Meeksi, Mäksa ja Võnnu vald" ei tõstnud ükski volinik kätt. Seega tuleb määruste jõustumisel vallavalitsusel korraldada jäätmete veoks riigihange ainult Luunja valla territooriumi kohta. Järgnevalt kinnitati määrusena eelnõu „Luunja valla jäätmehooldus-eeskiri". Teise eelnõu lisas kolm, kus juttu konteinerite mahtudest ja tühjendamissagedustest leiti puudusi ning volinikud soovitasid selle vallavalitsusel veelkord läbi vaadata. Seega jäi määruse eelnõu „Luunja valla korraldatud jäätmeveo kord" seekord vastu võtmata.
Aasta esimese viie kuu üksikisiku tulumaksu laekumine andis vallavalitsusele võimaluse selle aasta esimese positiivse lisaeelarve koostamiseks. Juurde prognoositi 45,4 tuhat eurot ja sellega üksikisiku tulumaksu kasvu ka k.a. planeeritud 10,6% võrreldes eelmise aasta tegeliku laekumisega. Tulude poole lisandusid veel mitmed sihtotstarbelised laekumised erinevatele asutustele, mis ka samaks otstarbeks kuludesse kanti. Üksikisiku tulumaksust prognoositav täiendav raha kasutatakse peamiselt alarahastatud majandustegevuse turgutamiseks. Kõige suurem summa kulub Puiestee 2 hoone hädavajalike tööde tegemiseks. Lisa sai veel teede remont ja natuke Kavastu parveliiklus. Kokku suurenes vallaeelarve 52,7 tuhat eurot.
Esimesele lugemisele jõudis valla hariduse valdkondlik arengukava. Eelnõu on valminud põhiliselt haridus- ja sotsiaalnõuniku töö tulemusena kuhu on kaasatud kõikide valla haridusasutuste juhtide ja huvigruppide mõtteid. Kirjeldatud on kõikide haridusastmete ja huvihariduse praegust olukorda, eesmärke ja plaanitavaid tegevusi nende saavutamiseks. Arengukava tegemine on kestnud ca aasta ja selle aja jooksul on kõige rohkem muutunud nii vallavalitsuse kui ka kooli juhtkonna arusaam gümnaasiumi osas säilimisest Luunja Keskkoolis. Tööd alustades räägiti uutest õppesuundadest, mis peaksid vähendama õpirännet ja aitama kaasa keskkooli osa õpilaste arvu suurenemisele. Praeguseks on mõlemad osapooled arvamusel, et Luunja kooli keskkoolina jätkamisel ei ole tulevikku. Vajalik on teha tööd selle nimel, et säiliks tugev põhikool. Osa volinikest väitsid, et gümnaasiumiosa kadumine ei ole arengukavas piisavalt põhjendatud, samuti puudub majanduslik analüüs, mis see asutusele kaasa toob. Otsustati eelnõu esimene lugemine katkestada ja paluti vallavalitsusel teha vastavad täiendused.
Volikogu kehtestas Rõõmu külas asuva Kubja maaüksuse detailplaneeringu. Selle eesmärk on maaüksuse jagamine elamumaa ja maatulundusmaa kruntideks ning osaline maa sihtotstarbe muutmine. Samuti kehtestati Luunja alevikus Uus tn 22, Uus tn 22a, Uus tn 24, Uus tn 26, Uus tn 28 ja Uus tn 30 maaüksuste ning lähiala detailplaneering. Selle eesmärk on viie olemasoleva elamumaa krundi asemele kuni 4 elamumaa krundi moodustamine ja kruntide ehitusõiguse määramine.
Ehitus- ja keskkonnanõuniku ettepanekul oli volikogu päevakorras Luunja vallavolikogu 15. aprilli 2010.a. määruse nr 12 „Heakorraeeskiri" muutmine. Ettepaneku tegija soovis täpsustada määruse 7.3 punkti sõnastust, et teha see hoonete või kinnistute omanikele paremini arusaadavaks. Pärast vaidlusi sõnastati määruse muudatus alljärgnevalt:
„Kinnistu ja/või ehitise omanik on kohustatud:
7.3. Niitma muru ja heina (lubatud maksimaalne kõrgus tiheasustusalal 20 cm), piirama hekki, korraldama põõsaste ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ning varjavad liiklusmärke, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust. Kasutuselt väljasolevaid põllumaad tuleb niita kaks korda aastas 20. juuniks ja 15. septembriks". Muudatus jõustub 1. juulil k.a.
Ilma erilise vajaduseta juulikuus volikogu istungit ei toimu