Vallavalitsus oli koos OÜ Luunja HMT-ga kokku kir­jutanud 78 lehekülge materjali, mis koosnes arvandmetest ja tegevus-aruandest. Tulenevalt seadusest olid tehtu üle vaadanud audiitorbüroo au­diitorid ja volikogu revisjonikomisjoni liikmed. Arvestades praegust üleüldist olukorda, peab Luunja valla 2011.a. majandusnäitajatega rahul olema. Kui 2010.a. lõpetasime ca 140 tuhan­de euro suuruse kahjumiga, siis 2011.a. lõpuks olime ca 300 tuhande euro­ga plussis. Tulemi põhjuseks oli Väi­kelohkva kinnistu müügist laekunud raha. Vald suutis täita kõik seadustega pandud ja volikogu määrustega võetud kohustused elanike ees. Alati napib raha investeeringuteks ning vallale kuuluvate hoonete remondiks. Nii ka möödunud aastal tuli mitmed valla arengukavas planeeritud tegevused edasi lükata. Audiitori arvamus aruan­de kohta oli positiivne. Ainsa märku­sena toodi välja vallamaja ruumide käsitlemine aruandes. Vallavalitsus kajastab aruandes ruume kasutusren­dina, kuid audiitorite arvates on tege­mist kapitalirendiga. Sama märkus oli ka 2010. aasta aruande auditeerimisel. Üks volikogu liige tõstatas istungil teema, et selguse huvides peaks valla­valitsus rahandusministeeriumilt kir­jalikult järele küsima, kuidas on õige. Ta leidis piisavalt toetajaid ja volikogu protokolli kirjutati see kohustusena sisse. Revisjonikomisjoni aktis tehti volikogule ja vallavalitsusele ettepa­nek julgemalt investeerida, põhjen­dades seda raha väärtuse vähenemise ja ehitushindade tõusuga. Enamuse poolehoidu ettepanek ei leidnud, sest vaba raha ei ole nii palju, et sellega mi­dagi suuremat saaks ära teha. Vallal on käigus mitmed projektid, millede raha saamine väljastpoolt on otsustamisel ning positiivse vastuse puhul kulub vaba raha nende tööde omafinantsee­ringuks. Volikogu kinnitas valla 2011.a. majandusaasta aruande.

Teise ulatusliku teemana oli päeva­korras valla jäätmemajanduse tulevik. Teisel lugemisel olid eelnõud „ Luunja valla jäätmehoolduseeskiri" ja „Luun­ja valla korraldatud jäätmeveo kord". Kogu teema põhiküsimuseks oli veo-piirkond. Arutelu käigus olid kõik sõnavõtnud volikogu liikmed skepti­lised 4 valda hõlmava veopiirkonna otstarbekuses. Kuigi vallavanem tõi võimaliku hinna kohta erinevaid näi­teid teistest omavalitsustest tundus siiski, et suur veopiirkond, kus on pal­ju hajaasustust, mistõttu tuleb prügi­autodel läbida rohkem kilomeetreid ei võimalda odavamat teenust. Selguse saamiseks pandi veopiirkond hääletu­sele. Küsimuse peale „Kes pooldavad, et ühise veopiirkonna moodustavad Luunja, Meeksi, Mäksa ja Võnnu vald" ei tõstnud ükski volinik kätt. Seega tu­leb määruste jõustumisel vallavalitsu­sel korraldada jäätmete veoks riigihan­ge ainult Luunja valla territooriumi kohta. Järgnevalt kinnitati määrusena eelnõu „Luunja valla jäätmehooldus-eeskiri". Teise eelnõu lisas kolm, kus juttu konteinerite mahtudest ja tüh­jendamissagedustest leiti puudusi ning volinikud soovitasid selle valla­valitsusel veelkord läbi vaadata. See­ga jäi määruse eelnõu „Luunja valla korraldatud jäätmeveo kord" seekord vastu võtmata.

Aasta esimese viie kuu üksikisiku tulumaksu laekumine andis vallava­litsusele võimaluse selle aasta esime­se positiivse lisaeelarve koostamiseks. Juurde prognoositi 45,4 tuhat eurot ja sellega üksikisiku tulumaksu kasvu ka k.a. planeeritud 10,6% võrreldes eelmise aasta tegeliku laekumisega. Tulude poole lisandusid veel mitmed sihtotstarbelised laekumised erineva­tele asutustele, mis ka samaks otstar­beks kuludesse kanti. Üksikisiku tu­lumaksust prognoositav täiendav raha kasutatakse peamiselt alarahastatud majandustegevuse turgutamiseks. Kõige suurem summa kulub Puiestee 2 hoone hädavajalike tööde tegemiseks. Lisa sai veel teede remont ja natuke Kavastu parveliiklus. Kokku suurenes vallaeelarve 52,7 tuhat eurot.

Esimesele lugemisele jõudis val­la hariduse valdkondlik arengukava. Eelnõu on valminud põhiliselt hari­dus- ja sotsiaalnõuniku töö tulemu­sena kuhu on kaasatud kõikide valla haridusasutuste juhtide ja huvigrup­pide mõtteid. Kirjeldatud on kõikide haridusastmete ja huvihariduse prae­gust olukorda, eesmärke ja plaanita­vaid tegevusi nende saavutamiseks. Arengukava tegemine on kestnud ca aasta ja selle aja jooksul on kõige roh­kem muutunud nii vallavalitsuse kui ka kooli juhtkonna arusaam gümnaa­siumi osas säilimisest Luunja Kesk­koolis. Tööd alustades räägiti uutest õppesuundadest, mis peaksid vähen­dama õpirännet ja aitama kaasa kesk­kooli osa õpilaste arvu suurenemisele. Praeguseks on mõlemad osapooled arvamusel, et Luunja kooli keskkooli­na jätkamisel ei ole tulevikku. Vajalik on teha tööd selle nimel, et säiliks tu­gev põhikool. Osa volinikest väitsid, et gümnaasiumiosa kadumine ei ole arengukavas piisavalt põhjendatud, samuti puudub majanduslik analüüs, mis see asutusele kaasa toob. Otsustati eelnõu esimene lugemine katkestada ja paluti vallavalitsusel teha vastavad täiendused.

Volikogu kehtestas Rõõmu külas asuva Kubja maaüksuse detailplaneeringu. Selle eesmärk on maaüksuse jagamine elamumaa ja maatulundusmaa kruntideks ning osaline maa sihtotstarbe muutmine. Samuti kehtestati Luunja alevikus Uus tn 22, Uus tn 22a, Uus tn 24, Uus tn 26, Uus tn 28 ja Uus tn 30 maaüksuste ning lähiala detailplaneering. Selle eesmärk on viie olemasoleva elamumaa krundi asemele kuni 4 elamumaa krundi moodustamine ja kruntide ehitusõiguse määramine.

Ehitus- ja keskkonnanõuniku ettepa­nekul oli volikogu päevakorras Luunja vallavolikogu 15. aprilli 2010.a. mää­ruse nr 12 „Heakorraeeskiri" muutmi­ne. Ettepaneku tegija soovis täpsusta­da määruse 7.3 punkti sõnastust, et teha see hoonete või kinnistute oma­nikele paremini arusaadavaks. Pärast vaidlusi sõnastati määruse muudatus alljärgnevalt:

„Kinnistu ja/või ehitise omanik on kohustatud:

7.3. Niitma muru ja heina (lubatud maksimaalne kõrgus tiheasustusalal 20 cm), piirama hekki, korraldama põõsaste ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ning varjavad liiklusmärke, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust. Kasu­tuselt väljasolevaid põllumaad tuleb niita kaks korda aastas 20. juuniks ja 15. septembriks". Muudatus jõustub 1. juulil k.a.

Ilma erilise vajaduseta juulikuus vo­likogu istungit ei toimu