Rahvale mõjusid laastavalt põhjasõjaaegne nälg ja katk, loomataud ja viljaikaldus. Mõisat on tihti müüdud, tal on olnud palju omanikke ja rentnikke. Pärast viimase mõisaomaniku von Glasenappi lahkumist Vaiatust aastal 1921-1922 jagati mõisamaad asunikutaludeks. Algas I Eesti iseseisvusaeg.

Küla nimedena on kasutatud Somel, Somel-Hoff, Hof zu Somel. 18.saj. II poolel ehitatud ümbruskonna ilusaim mõisahäärber hävis tulekahjus 10. juunil 1926.a.

Vaiatu Küla Seltsi eestvedamisel on tähistatud (14.07.2002) küla 600. ja (18.07.2007) 605.aastapäeva.