Kas mürk tappis tarutäie mesilasi?
Luugus peab nelja taru, täpselt nii paljuks jagub töö kõrvalt jaksu. Mesilasi peab ta 24ndat aastat, ent sellist pilti pole tema silmad varem näinud. "Kõik, kes lennult tulevad, surevad. See on masendav!"
Taru ta avanud ei olnud, et taru ees olnud surnud mesilaste hulga järgi, on üsna kindel, et vaid üksikud võivad elus olla.
Mees on kindel, et haigusest pole see tingitud, vaid ikka tegemist mürgiga, mida põldudele pritsitakse. Lähemad viljapõllud asuvad ligi kilomeetri kaugusel mesitarudest.
Luugus on mesilaste pidamisest ka viljapõlde harivat ettevõtet teavitanud, ent tema sõnul on ta seni lihtsalt välja naerdud. "Ma ütlesin, et panen mesilased kinni, öelgu ainult, millal pritsima hakkavad," rääkis ta. "Aga keegi ei võta vaevaks."
Lähedal asuvaid viljapõlde hariv Estonia OÜ juhatuse liige Andres Lund ütles, et õitsvaid taimi nad päeval ei pritsi. "Rapsi pritsime õhtusel ja öisel ajal, kui mesilinde ei tohiks üldse lennata," kinnitas ta. Rapsi pritsimine käib juba kolmandat aastat öösiti.
Lund sõnas, et pritsimisest teavitavad nad kõiki mesinikke, kes on endast teada andnud. Samas ei anna paljud teadagi, et peavad mesilasi. Seega soovitas ta alati ettevõttele endast teada anda, siis saab infot anda pritsimiste kohta.
Kuna ettevõttel on 10 000 ha maad, millest 5000 ha on teravilja all, siis võib ikka midagi juhtuda. "Ei väida, et ei juhtu midagi, aga püüame teha nii sõbralikult kui võimalik," kinnitas Lund. Ta lisas, et pikka aega pole ka sedalaadi probleemiga keegi nende poole pöördunud.
Kommenteerib põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukas:
Mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate vastastikuse teavitamise nõude sätestab põllumajandusministri 29. novembri 2011. a määrus nr 90 "Taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ § 4 lõige 7, mille kohaselt kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.
Vastastikuse teavitamise kohustus on sätestatud selleks, et tagada kõigi, sealhulgas väikemesilate kaitse taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate ohtude eest.
Konkreetse teavitamise vormi (e-mail, telefon jms) osas tuleb põllumajandustootjal ja mesila omanikul omavahel kokku leppida, et vältida hilisemaid arusaamatusi.
Vastastikuse teavitamise nõue kehtib 2006. aastast alates.
Praktikas oli teavitamise nõue, eriti mesinike poolt, visa juurduma. Et mesinike ja põlluharijate omavahelist teabe vahetamist parandada, töötati põlluministeeriumi eestvedamisel koostöös põllumajandustootjate, mesinike ja põllumajandusameti esindajatega välja nn 10 käsku põllumehele ja mesinikule ehk taimekaitsevahendi kasutajate ja mesinike vahelise vastastikuse teavitamise hea tava.
Antud dokument avaldati ajakirjas Maamajandus, Eestimaa talupidajate keskliidu infolehes Hüva nõu, mesinduse infolehes Mesinik ja seda on käsitletud ka mitmetes teistes väljaannetes ja on nii põllumeestele kui ka mesinikele teada.
Antud juhis paneb nii põllumeestele kui ka mesinikele südamele põhimõtte: ela ise ja lase ka teistel elada. Infovahetus peaks toimuma tänapäevaste infovahetuskanalite kaudu, eelkõige telefoni teel. Kuna taimekaitsetööde läbiviimine sõltub väga palju ilmast (planeeritud päeval võib sadada või olla tugev tuul ja töö tuleb edasi lükata), siis oleks kirjalik teavitamise vorm väga ebapraktiline.
Kuidas teavitamine on tõendatud? Kõige lihtsam on mesinikul või põllumehel jätta tehtud kõne mobiili kõneregistrist kustutamata ja siis on võimalik vajadusel kontrollida, millal, kellele ja kui pikk kõne oli. Kui kellelgi tekib probleem mäluga, võib kokku leppida näiteks teavitamist e-posti või sõnumi saatmise teel.
Mesinik võiks omapoolse teavitamise enda mesilast teha kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
Vastavalt Põllumajandusmeistri 18. detsembri 2002 määruse nr 88 "Registreerimisele ja teatud juhtudel tunnustamisele kuuluvate loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade loetelu ning nende registreerimise ja tunnustamise kord“ § 1 punkti 7 kohaselt kuuluvad loomatauditõrje seaduse § 7 lõike 1 alusel põllumajandusloomade registris registreerimisele loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad (edaspidi ehitised ), kus tegeletakse mesindusega.
Kuna mesinikel on võimalus oma kontaktandmeid registris mitte avaldada, mida ka tehakse, siis püsib ka edaspidi vajadus endast põllumehele teavitada.
Mesinikud ei tohiks tekitada ka olukordi, kus põllumees leiab oma rapsipõllu vahetus läheduses mesitarud (rändmesila) ja ta ei tea, kelle omad need on ja kellega kontakteeruma peaks.
Mis puutub päevasesse taimekaitsepritsiga töötamisse, siis sama pritsiga antakse põllukultuuridele ka vesilahusena leheväetisi, mistõttu ei ole kaugeltki kõik päevased taimekaitsepritsiga töötamised seotud taimekaitsevahendite kasutamisega. Haiguste või umbrohutõrjevahendid ei ole mesilastele ohtlikud, seetõttu võib neid päevasel ajal pritsida, kui tuul ja õhutemperatuur seda võimaldavad ning pritsitaval alal ei ole õitsvaid taimi. Varahommikule või hilisõhtule tuleb jätta kõik putukatõrjevahenditega pritsimised, aga ka rapsi õitsemisaegne selleks spetsiaalselt lubatud haigustõrjevahendiga pritsimised.
Õigusvastaselt tekitatud kahjude hüvitamine, sh taimekaitsetööst tingitud kahjude hüvitamine toimub võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt VÕS § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Keskseteks eraõiguse säteteks, mis reguleerivad kahjunõude ulatust ja sisu, on võlaõigusseaduse §-s 127.
2008. aastal laekus Põllumajandusametile mesinikelt seitse kaebust, millest kuuel juhul viidi taimekaitsevahendi kasutaja suhtes läbi väärteomenetlus. Samas tuleb märkida, et ühelgi juhul ei olnud kaebuse esitanud mesinik enda mesilast eelnevalt teavitanud.
2009. aastal laekus Põllumajandusametile mesinike kaebusi neljal korral, millest kahel juhul ei olnud mesinik oma mesitarudest põllumajandustootjat teavitanud. Taimekaitsevahendite vale kasutamise fakt leidis kinnitust kolmel korral ja nende kolme põllumajandustootja suhtes viidi läbi väärteomenetlus.
2010. ja 2011. aastal on kummalgi aastal menetletud mesinike kaebusi, mis lõppesid põllumajandustootjale väärteootsusega, vaid ühel korral. Infovahetus on paranenud eelkõige seetõttu, et mesinikud on paaril viimasel aastal hakanud aktiivselt end PRIA registrisse kandma ning teisalt on taimekaitsetööd nihkunud tänu kaasaegsetele täiuslikele taimekaitsepritsidele valdavalt hilisõhtule või varahommikule, mil mesilased ei lenda.
