Kohaliku kommentaar: jutud valdade liitumislepingutest ja garantiidest liituvale vallale on vastutustundetud
Ja hääletab sealse duuma liikmena ettepaneku poolt naaberriigile ühinemisettepanek teha? Tundub absurdne!
Aga lugedes 27.juuni „Sõnumitoojast“ Aegviidu vallavanema seisukohti, on skeem just samasugune. Isik, kes saab palka selle eest, et iseseisev Aegviidu vald tervikuna toimiks ja hakkama saaks, annab samal ajal kallutatud infot, et Anija vallaga liitumisel oleks Aegviidus parem elu. See pole lihtsalt huvide konflikt, see on sulaselge simmi tegemine!
Seda märgib vallavanem õigesti, et vallakodanikud on ühinemise jutu peale segaduses – Aegviidu vallamajast ühinemise teemal infot ju pole edastatud, aga juba tuleb otsustada. Vallamajast infot ei edastata, aga naabervalla „Sõnumitoojas“ juba kirjutatakse!
Kui vallavanem tunneb, et iseseisva valla asemel eelistab ta naabervallaga ühinemist, siis peaks ta sellest eelkõige teda ametisse määranud volikogu teavitama. Seejärel ootaks juba volikogu seisukohta.
Täiesti õige, et ka ühinenud valla teed vajavad hooldamist. Millegipärast aga on veel juulikuuski Aegviidu valla vähesed kruusateed hööveldamata. Kas see otseselt vallavanema alluvusse kuuluva töö tegematajätmine peab elanikud panema ühinemist pooldama? Ka ühinenud vallas võib olla sama tasemega vallavanem...
Vallavanema jutt „Sõnumitoojas" pole läbinisti vale, kuid sisaldab demagoogiat. Kuidas on pärast valdade liitmist võimalik Aegviidus hoonete ülalpidamiskulusid kokku hoida? Valla kantselei ruume ka pärast valdade ühinemist ei saa suures hoones kütteta jätta ja mistahes teise valla elanikele vajaliku kasutusotstarbe leidmisel on praeguste valla kantselei ruumide ülapidamiskulud endised. Samuti on vastukäiv jutt vallamaja töötajate edaspidisest tööhõivest - ühelt poolt räägitakse töökohtade kaotamisega seotud kulude kokkuhoiust, samas eeldatakse seniste töötajate kasutamist Anija vallas. Kas nad peaksid Anija vallas töötama ilma töötasuta? Kas praegu on Aegviidu valla palgal isikuid, kelle tegevus ei olegi vallas vajalik? Jätame muru niitmata või hooned ja teed hooldamata? Või on Kehrast vastavate töötajate kohalesõitmine odavam? Väheusutav.
Mida on vallavanema seisukohtade järel Aegviidu valla rahvale öelda neil, kes alles vähem kui 3 aastat tagasi kandideerisid volikokku, et iseseisva Aegviidu elu edendada? Valimislubadustes küll ei olnud iseseisva Aegviidu valla lõpetamisest piuksugi. Valijad ei ole volikogu liikmetele andnud mandaati iseseisva valla mittejätkamise üle otsustamiseks. Tahaks taas kuulda vallalehe veergudel kõlanud küsimust - kas tõesti on Aegviidu vald nii halb, et on sellisena elamiskõlbmatu?
Mis muutub pärast liitumist Aegviidu jaoks paremaks, mis muutub halvemaks - seda peaks valla volikogu ja vallavalitsus rahvale selgitama enne valikute tegemist. Täiesti vastutustundetu on panna Aegviidu elanikud otsustama etteantud valikute üle, kui vallavolikogu ei ole majanduslikust seisust ja iseseisva valla perspektiivitusest rahvast teavitanud. Kas olukord on lootusetu ja iseseisvana enam edasi minna ei saa?
Täiesti sihilikult jätab vallavanem mulje, et enamus elanikke pooldab Anija vallaga ühinemist. Ja seda teeb ametis olev Aegviidu vallavanem! Ametiisik jääb ametiisikuks ka väljaspool tööaega, ka see vallavanem, kes viibib valla piirides vaid põhitööajal.
Väikevallal on eeliseid ja puuduseid, kuid miks vallavolikogu ja vallavalitsus neid rahva eest varjavad?
On see n-ö Tapa rajoon või Anija rajoon - valla ametnikud hakkavad olema väljaspool Aegviidut. Vallamaja asukoht polegi ilmselt kõige olulisem küsimus - kohapeal või mujal. Mõelge igaüks ise, mitu korda aastas teil kui tavakodanikul üldse vallamajja asja on. Polegi suurt vahet, kuspool vallamaja asub, kui ta ei asu Aegviidus.
Põhimõtteline küsimus on hoopis see, kas Aegviidu maksumaksjate raha kasutamise otsustavad Aegviidu elanikud ise või teevad seda teised. Seni Aegviidu vallal võlgu ei ole. Liitumisel läheb osa Aegviidu maksumaksjate rahast ka liitumisettepaneku teinud valla võlgade tasumiseks. Liitumisettepaneku tegijate poolt hea äriidee. Juba klassikud on öelnud, et lollidelt tulebki raha ära võtta! Aegviidu elanikud ei saa ühinenud vallas iialgi häälteenamust. Otsustab aga vaid volikogu enamus. Nagu on teada Aegviidu näite varal - tehakse nii nagu üheksast volikogu liikmest viis kokku lepivad. Kõik teised peavad sellega leppima.
Kui Anija vald tahaks tegelikult Aegviidu piirkonda Anija valla elanike huvides arendada, siis ei ole selleks tänagi mingeid takistusi - Anija vald algab juba SAA puhkebaasi teest ja endine TTÜ puhkebaas, Puki mägi jne on kõik Anija vallas. Tahaks teada,. miks peaks Anija vald seda piirkonda siis rohkem arendama, kui Aegviidu ka Anija vallas oleks? Vastupidi - Aegviidu vald on isegi Anija valda ehitanud valgustatud suusaraja.
Mis puutub ühinemise ajaloolisse põhjendatusse, siis ajalooliselt on Aegviidu olnud Järvamaa koosseisus, Ambla kihelkonnas. Sellele vaatamata ühinemine mistahes naabriga on Aegviidu jaoks tegelikult kunstlik liit - see ei saa kuidagi parandada Aegviidu elanike elutingimusi, samuti ei ole ega teki kaugete naabritega sisulist ühtekuuluvustunnet. Seda ei peetud võimalikuks isegi lähedal asuva Jänedaga, kui aastate eest oli Jänedaga ühinemine võimaliku variandina päevakorral. Siis aga tegid vallavolikogu ja vallavalitsus tugevat eeltööd komisjonides enne, kui ühinemise üle otsustada. Praegu aga eeldatakse vallaelanike poolt n-ö puusalt tulistamist - otsustage, kuigi teil ühise tuleviku kohta info puudub.
Tööhõive seisukohast ei ole ei Tapa, Kehra ega ka Aegviidu ise omavalitsuse asukohana olulised kohad - kõige olulisem on Aegviidule ilmselt Tallinn. Avaliku teenuse osutamise kvaliteet ei saa liitumisel paremaks muutuda - selleks peaks Aegviidus kohapeal olema praegusest rohkem või paremad vallaametnikud. See aga on vastuolus eeldatavale ühise valla kulude kokkuhoiuga. Haldussuutlikkus võib ühinenud vallas muidugi paraneda, kui ühinenud vallas on selline vallavanem, kes suudab palka tõstmata ametnikud pidevalt ja senisest efektiivsemalt tööle panna. Demograafilisele situatsioonile tuleb ühinemine kindlasti kahjuks - lisaks vallale kui maakonna ääremaale hakkab Aegviidu olema ka valla ääremaa. Ääremaade ääremaa - kes sinna kipuks elama? Hariduslik olukord saab oluliselt halveneda, kui põhikool kaotatakse. Sellisel juhul tuleb Aegviitu uusi elanikke ilmselt vaid pensionieelikute seast, kel lapsed juba iseseisvat elu elamas ja oma lapsi kasvatamas - ikka väljaspool Aegviidut. Ei pane see muretsema ei Tapa ega Anija valda.
Ühinenud vald transpordi korraldust Aegviidu elanikele paremaks ei muuda, küll aga kulub pärast ühinemist osa Aegviidu maksumaksjate rahast ühise omavalitsuse elanike bussiliikluse hüvanguks, mida Aegviidu elanikud ise ei vaja. Bussiliinide ülalpidamise probleemidest on Aegviidu vald seni vaba olnud - rong on olnud piisav ühistransport Aegviidu vallale, bussiga ei hakata Aegviidust sõitma ei Tapale ega Kehrasse vallamajja. Elektriraudtee olemasolu ei ole vaja ühinemise argumendiks tuua, vallamajja saab sõita ka diiselrongiga.
Ettevõtluskeskkonda ükski ühinenud omavalitsus käsukorras ei arenda, ettevõtluse soodustamine on vaid valimiskampaania üks sisututest lubadustest. Aegviidus ei ole ühtegi omavalitsusest sõltuvat takistust ettevõtlusele, mida ühisvallas saaks kaotada ja ettevõtluseks kasutatavat munitsipaalmaad ühinemine Aegviidus juurde ei annaks - seega ettevõtluskeskkond ei parane ühinemise tulemusel.
Aegviidu elanikud töötavad väga paljude tööandjate juures. Sisuliselt on see valla riskide maandamine. Aegviidu vald ei sõltu oluliselt ühe ettevõtte majanduslikust seisust nagu näiteks Anija valla rahaline seis oluliselt sõltub Kehra tehase majanduslikust seisust. Valdava ettevõtte võimalik pankrott tähendab sellisele omavalitsusele sisuliselt katastroofi.
Igasugused jutud valdade liitumislepingutest ja garantiidest liituvale vallale on vastutustundetud. Üks volikogu sõlmib ühinemislepingu ilusa elu jätkumise lubadustega, aga järgmise aasta sügisel valitav uus volikogu võib otsustada kõik teisiti - see on nende seaduslik õigus. Ja liitunud Aegviidu elanikel ei ole alust kellelegi kaevata, et on petta saanud. Valla volikogu on kõrgeim võim kohapeal. Valdade ühinemise puhul riigi poolt eraldatava toetuse kasutamise määrab ühinenud valla volikogu, mitte Aegviidu elanikud.
Ei ole see nii, et kui praegu ei liitu, siis edaspidi seda teha ei saa. See, et keegi tegi ettepaneku ühinemiseks, ei kohusta Aegviidu valda kiirustades otsustama. Liituda jõuab alati, aga tagasiteed ei ole. Kui Aegviidu vald praegustele liitumisettepanekutele ei ütleb, ei keela see Aegviidu vallal ise edaspidi teha mõnele omavalitsusele liitumisettepanek, kui Aegviidu vallavolikogu rahvale parima valiku on selgeks teinud. Kui enam iseseisvalt jätkata ei ole võimalik.
Naabrite pidev ühinemissoov on ju ammu etteaimatav. Praegu aga tundub, et need juunikuus saabunud ettepanekud tabasid Aegviidu vallamaja täiesti ootamatult - nagu välk selgest taevast. Nüüd peaks üles ärkama ja tegema põhjaliku analüüsi võimaluste kohta ühineda ühe või teise naabervallaga. Kui eeltöö on tehtud, siis peaks see kajastama ka eeldatavat ühinemise aega (näiteks aastast 2017) ning eelseisvate aastate eelarved ja tegevussuunad Aegviidu vallas on kooskõlas ette planeeritud liitumisega.
Mis aga peamine - Aegviidu elanikud kui kõige olulisemad isikud selles protsessis teavad esimesena ja pikalt ette oma tulevikku ega ole pimesi ja kiiruga teise aedikusse aetava loomakarja seisus. Pärast vaid hea irvitada - rahvas ju otsustas, meie ei vastuta!
Selline lühike etteantud otsustamisaeg ilma sisulist infot andmata on volikogu poolt vastutustundetu ja Aegviidu elanikke solvav suhtumine.
Ma ei tee ülalkirjutatuga ühe või teise variandi propagandat, avaldan vaid omapoolset rahulolematust suhtumise üle. Selliseid asju ilma põhjaliku eeltööta ei otsustata!
Nii nagu Aegviidu vallavanem avaldab oma arvamust Aegviidu vallast väljaspool valda, nii avaldan minagi oma arvamust - aga siiski eelkõige oma vallas.
