Selleaastane KEAT laager toimus Metsajõel

See lühend on tuttav suu­remale osale 6-8 klassi õpilastele tervel Järvamaal. Äratõlgituna tähendab KEAT igaaastast ohutusalast kooli­tusprogrammi 6. klassi õpi­lastele ning sellele järgnevat kahepäevast laagrit pealkir­jaga „Kaitse end ja aita teist". Laager toimub mõnes Järva­maa looduskaunis kohas ning sellest on osa võtma oodatud igast koolist üks võistkond, mis koosneb 4 tüdrukust ja 4 poisist 6.-8. klassini.

Selleaastane laager toimus Metsajõel (eelnevatel aastatel ka Samlikul, Ussisool, Vodjal ja Valgehobusemäel) ning oli arvult kokku juba 12nes. Imavere kool on laagris osa­lenud alates aastast 2006. Ettevalmistused laagriks al­gavad juba märtsis-aprillis, kui lastele toimuvad erine­vad ohutusalased koolitused: esmaabi-, pääste-, liiklusohu­tus, raudteeohutus jt. Mai­kuus toimuvas kahepäevases telklaagris tuleb aga omanda­tud teadmisi võistlusmängus kasutada.

Kui Imavere kooli võist­kond sel aastal metsajõele jõudis, polnud võistlus veel alanud. Esimese asjana tuli hoopis telgid püsti panna ja võistlusvorm selga tõmmata. Peale laagri avamist demonst­reeris meile oma varustust ja oskusi märulipolitsei. Demo­esinemistele järgnes tervet ülejäänud päeva täitev võist­lusmäng, mis seekord koos­nes 17st kontrollpunktist. Igas punktis pidi võistkond täitma erinevaid ülesandeid: kuulivest seljas ja kilp käes takistusrada läbima, ohtlikke olukordi tuvastama, kaaslast juhendama, esmaabi andma, tuld kustutama, jalgrattaga slaalomirajal sõitma, teatud maa- alalt lõhkekehi leidma jne. Viimasena mainitud lõhkekehad polnud muidugi ammu enam lõhkemisvõi­melised. Laste konkurentsitu lemmik- kontrollpunkt oli selline, kus nad rihmadega autoistmetele kinnitati, auto pea peale keerati ja kust siis õigesti välja tulema õpeta­ti. Seda harjutati kohe mitu korda järjest.

Võistlusmängudele järg­nes õhtul AHHAA teadus­teatri tegemiste jälgimine, isetegevus moedemonstrat­siooni näol ja disko koos lõk­keõhtuga. Disko läbi, poeti telkidesse ja jäädi ööhäiret ootama. Seekord asjatult- õhtul alanud vihmasabin oli paisunud parajaks lausvih­maks ja ju siis hakkas kor­raldajail telkijatest hale ning otsustati neid mitte metsa vettima saata.

Ka hommikuks polnud seis parem ja kõigi suureks kurvastuseks jäeti seetõttu ära laagri oodatuim sünd­mus- tuletõrjeolümpia, selle asemel toimus hoopis vikto­riin. Ning oligi taas kord aeg laagrist kokkuvõtted teha ja telgid pakkida, mis- uskuge mind- polnud lausvihmas hoopiski mitte lõbus tegevus. Kokkuvõttes selgus, et meie võistkond koosseisus Sirle Kiik, Liilia Järmut, Carmen Aare, Karmen Goldin, Lauri Reinpõld, Arno Kiik, Reio Kalda ja Siim Erberg platsee­rus 17 võistkonna seas kes­kele. Kuuendast kohast jäid lahutama napid punktid ja eksimused teatud kontroll­punktis ... aga eks ole õppe­tund seegi.

Järgmisel aastal uuesti ja paremini ehk klassikuid tsi­teerides: olime väsinud kuid õnnelikud.