"Metall on tänuväärne asi, teda on Eestis aga siiani vähe kasutatud," põhjendab Karmin, miks ta jäi kuju kavandades pidama musta metalli juurde. Kunstnik tunnistab, et ta pole varem sellist, tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja aastases loomeajas veel teinud. Samas oli eksperimenteerida tema sõnul igati põnev.

Tänavu möödus 150 aastat Tartu-Võru postitee ning ka Varbuse postijaama avamisest. Viimases tegutseb praegu Eesti Maanteemuuseum. Idee rajada Postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950. aastatel ehtisid ristmikke ja teeääri paljudes kohtades üle Eesti betoonkujud. Need kujutasid hirvi, karusid, pioneere jms. Postitee piirkonnaski asusid toona hirve- ja pioneerikujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ainest ka rahvajuttudeks. Mälestused neist teekaunistustest on siiani paljude meeltes nostalgiat pakkuvad.

"Leidsime Postitee asjaliste ringis, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üks-ühele taastada, vaid pigem luua juba täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju. Sama meelt olid ka ajaloolased," selgitab MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.

Kork usub, et Postitee tunnusfiguur "Rändaja" tugevdab piirkonna atraktiivust ja ka tuntust. Samuti võiks sellest saada inspiratsiooniallikas suveniirimeistritele.

"Ühtlasi on tegemist Eesti esimese maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuuriga," lisas Kork.

Taotluse "Rändaja" rahastamiseks Leader-meetmest esitas Põlvamaa Partnerluskogule MTÜ Postitee, mis ühendab 15 liiget, peamiselt turismiettevõtjaid. Projekti kogumaksumus on 22 094 eurot, kümnendiku sellest tasuvad omaosalusena Postitee äärde jäävad omavalitsused ja maanteemuuseum.

"Rändaja" kuju avatakse pidulikult 19. augustil Ihamarus ajaloolise Tartu-Võru postitee ja Põlva-Saverna tee ristmiku juures Põlvamaa ökofestivali raames.