See oli 1982. või 1983. aastal, kui peeti "Kuldseekli" vabariiklik regatt Tarvastu poldri sadamas. Seal tutvusin tolleaegse Vambola kolhoosi esimehe Elmar Kallasega, kes on hingelt põline meremees ja purjetaja. Tema ettepanekul ja kutsel tõime oma laagri juba 1984. aastal Tartu poolt kaldalt Tarvastu poldri sadamasse ja oleme siia käesoleva ajani jäänud.

Kas Võrtsjärv on purjetamiseks hea koht?

Mul oli võimalus Saksamaal külastada üht jahtklubi, mis asus koos kahe teisega kahe ruutkilomeetrise järve kaldal. Klubides oli kokku 150 jahti ja umbes sama palju purjelaudu. Nii kaunite võimalustega Võrtsjärv on kahjuks tühi.

Kuidas laager tänavused heitlikud ilmad üle elas?

Telklaagris on tore olla kuiva ilmaga. Kuid kaasaegsed telgid on vettpidavad. Peale selle on meil kuum telksaun ja tegevuseks suured telgid. On olnud ka täiesti vihmaseid laagreid.

Olete seda laagrit vedanud kõik need 50 aastat. Kuidas laagrer ise ja laagrilised selle ajaga muutunud on?

Püüame kaasaegseid tehnikasaavutusi laagris kasutada. Kino, filmide tegemine, helilooming jne. Lapsed on väga palju muutunud. Tihti tuleb teismelistele selgitada, et laager pole kool, kus õpetaja peab kuulama õpilaste sõna.

Millised on kõige ekstreemsemad olukorrad sellest poolesajast laagriaastast?

On mõndagi tõsist ja naljakat juhtunud. Peale üht tugevat öist vihmasadu leidis Hollandi külaline hommikul ennast telgiga väikese järve keskelt.
Ühelt järvetreeningult tulles leidsime tühja Optimisti. Terve laevastik asus sõitjat otsima, kuni nägime kalda poole ujujat. Kui poiss sai paati tõmmatud, selgitas ta, et ei saanud Optimisti nii ruttu kaldale kui vaja ja tema hea ujujana tahtis ujudes kaldale saada. "Mul on ju päästevest!" õigustas ta ennast.

Keda laagrisse oodatakse?

Laagrisse ootame lapsi vanuses 8-13 aastat nii Eestist kui ka välismaalt. Vanemaid kutsume ise. Laagriteade on paljudes infokanalites ja meie koduleheküljel www.merikotkas.ee.

Mida laagris peale purjetamise veel tehakse?

Laagris on võimalik osa võtta enam kui viiekümnest mängust ja tegevusest. Selle kõrval saab õppida purjetama.
Kahjuks on ka neid, kes ei taha midagi teha.

Olete ise pärit Tartust, kuidas tekib sisemaa inimesel nii suur huvi purjetamise vastu?

Et minust purjetaja sai, on süüdi kaunis sinisilmne neiu, kelle südant püüdis Pärnust pärit purjesportlasest kursusekaaslane minu võidusõidu jalgratta abil võita.
Tänutäheks ratta laenamise eest sain mina purjetamiselamuse Tartus Emajõel. Purjetamine hakkas mulle nii meeldima, et olen sellest siiani kinni hoidnud.
Võidusõiduratta viisin aga peagi spordiklubisse tagasi.

Vanuse poolest võiksite vabalt rahulikku pensionipõlve pidada. Mis sunnib Teid ikka ja jälle seda suurt tööd ja vastutust enda kanda võtma?

Oleks kuritegu antud aega televiisori ees raisata. On veel palju lapsi, kes mind vajavad.