1. kinni betoneerimine - tegemist oleks olnud mitme koorma betooni toomisega Aegna saarele, mis oleks probleemi edasi lükanud. Demineerijad ei olnud aga nõus jätma lõhkekehi ilma valveta, samal ajal, kui betoon oleks saabunud.

2. Üritada mürske välja vedada - mõeldamatu, kuna nad asetsesid ülimalt keerukas pooleldi kokkuvarisenud ruumis ning vintsides oleksid nad tõenäoliselt plahvatanud.

Seega otsustasime ikkagi kohapeal õhkida, saades pommigrupi juhilt garantii, et kõige olulisem detail, keskmes paiknev metallvöö, jääb patareil terveks.

Tulemused olid purustuste osas oodatust oluliselt väiksemad ning maapinnalt mitte tajutavad. Ruumis, milles enne pidi roomama, võib nüüd vabalt püsti seista. Detonatsioon paiskas sisse vajunud talad kumerana väljapoole. Neljast mürsust üks lõhkes, ülejäänud läksid keskelt pooleks, mis oligi eesmärk - ülimalt professionaalne töö demineerijatelt.

Ruum oli enne täielikult purustatud, seega sisuliselt midagi ei muutunud - eelnevalt on patarei õhitud neljal korral... 1918, 1941 täiesti pulbriks ning 1980ndatel ja 1995 lasti puruks leitud mürsud. Mina jälgisin viiendat korda, mis millegi „õhku laskmisest" oli siiski kaugel. Usun, et säästsime kedagi kindlast surmast kuna nagu fotodeltki võib näha oli olukord ülimalt ohtlik - mürsud seisid mingisugusel pooleldi roostetanud peenikesel riiulil, mida mööda pidi alla ronima. Mingil hetkel oleks tekkinud situatsioon kui keegi oleks roninud riiulit mööda ruumi, mis oleks katkenud ja mürsud oleks oma pooletonnise raskusega üksteise peale kukkunud, edasist võib ainult ette kujutada," kirjutas Artur Ümar.

Lisaks õhkimisele leidsid päästjad merest ka merikotka, kes päästeti kindlast surmast.

Kõige olulisem info on aga see, et teise punkri mürsud on veel õhkimata. Ümari sõnul on plaanis lähiajal ka nende kahjutuks tegemine ära teha.

Veel õhkamata ruum.
Teises punkris veel õhkimata mürsk.