Mõisnik kirub naabrit: tema poolt on jonn, minu poolt aga seadus!
Kehra-Kose maanteelt otse läbi Pikva mõisapargi on Ljudmilla Pankratova krundini 150 meetrit. Osaliselt sellele teele on mõisa soomlasest omanik Mika Orava püsti pannud kellatorni, veidi eemal on kabel. Kabeli ja kellatorni taga on elektrikarjusega ümbritsetud lambakoppel. Mõisniku ja Ljudmilla krundi vahel takistavad liikumist ka kivimürakad.
Praegu teeb Ljudmilla koju jõudmiseks ringi, mis on mõisaparki läbivast teest kaks korda pikem. Uuest teest läheb sadakonnameetrine jupp üle tema karjamaa ja muutub vihmaga raskesti läbitavaks. "Ega see jupp pole kunagi tee olnudki, õige tee läheb sellest umbes 15 meeti kauguselt. Niitku õigest kohast hein ära ja käigu nii palju kui kulub," ütleb Orava vastuseks naabri kurtmisele.
Ljudmilla ja tema tütar Alina ei lepi Mika Orava otsusega kõige lühem kodutee kinni panna. Alina viitab ühele 2005. aasta koosolekule. "Esialgu sai Orava ainult mõisa omanikuks, seda ümbritsev maa talle ei kuulunud. Siis peeti koosolek, kus ümbruses elavad inimesed andsid allkirjad, et ta saab selle maa sel juhul osta, kui igale talule jääb ligipääsutee," meenutab Alina. "Ka ema kirjutas teiste hulgas alla ja küsis veel üle, et kui ta alla kirjutab, kas siis pargitee jääb avalikuks kasutamiseks. Vastus oli jaatav. Nii lepiti kokku ja soomlane ostis maa ära."
