Kevadel tehti korda ja laiendati kai ning ehitati juurde teine slipp. Ka tee, mis kaile viib, on saanud värske ilme. Kaluritel on uhiuued võrgu puhastus- ja riietusruumid, samuti on katuse peakohale saanud sadama kapten ise.

Aastaga on oluliselt tulnud juurde ka paate, mida sadamast vette lastakse. Soojade ilmade korral on kai autosid täis ja paate jagub sadama õuelegi omajagu. "Meil on lähiümbruse üks parimaid slippe. Siin saab auto ära viimise ajaks paadi kasvõi hetkeks kinnitada, keegi ei pea kogu aeg nööri otsas rippuma," räägib Mandre.

Sadamaarendus käib

Seni on Tilgu sadam laienenud kõrvalasuva ranna-ala ja parkla arvelt, mis kuuluvad samuti Harku vallale ja on jahtklubi hallata. "Kui praegused kokkulepped jäävad jõusse, siis tõstame oma aeda järgmine aasta veelgi edasi.

Siis on plaanis aga rannaala ja parklat nihutada, kaugemalt võsa maha võtta ja liiv sinna vedada," selgitab Mandre.

Sadama kapteni sõnul loodetakse edaspidi teha lihtsamaks ka suplejate elu. Järgmisest kevadest tahetakse kohta, kus praegu asub veest väljaulatuv laevavrakk, panna käsipuudega ujumissild. "Vraki suudame sel aastal ilmselt välja tõmmata, sest seal on just hea ujumiskoht," räägib Mandre.

Sadama ja rannakalanduse arengule aitab Tilgus nõu ja jõuga kaasa ka Rannamõisa laevaselts. "Lisaks senitehtud soojakutele tahame sügisest püsti saada ka ellingu, kus kala paate remontida ja hooldada," räägib laevaseltsi liige Argo Aruvald. Samuti on laevaseltsi korraldada mitmed üritused ja õpitoad. "Oleme siin ka nõustaja rollis, üritame jõudumööda kalurite ja valla soove kokku viia," räägib Aruvald.

Sadamaväravas võtab sisenejaid vastu kapten, kes alles hiljuti sai tööruumideks vundamendita moodulmaja. Sarnastes moodulmajades on ka kalurite võrgupuhastus- ja riietusruumid.
Sadamaväravas võtab sisenejaid vastu kapten, kes alles hiljuti sai tööruumideks vundamendita moodulmaja. Sarnastes moodulmajades on ka kalurite võrgupuhastus- ja riietusruumid.

Detailplaneeringu ootuses

Suuremad tööd seisavad sadamas aga endiselt kehtestamata detailplaneeringu taga. "Praegu on keeruline kivigi vette visata, rääkimata suuremast ehitamisest," kurdab Mandre. Tema sõnul oleks hädavajalik ehitada muuli vähemalt 20 meetrit pikemaks ja valada paadi hoidmiseks korralik kai äär. See looks võimaluse hoida tund-kaks paati kai ääres, et ka teised mahuksid merele minema. "Harku vald on üks rikkamaid valdasid, sadam võiks olla prioriteet, kuhu rohkem panustada," arvab ta.

Harku abivallavanem Erik Sandla sõnul on vald Tilgu sadamat jõudu mööda toetanud, kuid kunagi alustas planeerija detailplaneeringu tegemist valest otsast. "Merepõhja uuringuid ei tehtud korralikult, sadama ala ja vajalik akvatoorium ei saanud õigesti maha märgitud. Olime sunnitud tegema uued uuringud, et täpsustada samal alal merepõhja sügavus, sest eksida poole meetriga, tähendaks sadama maksumuse olulist kasvu," selgitab Sandla, kelle sõnul on nüüd vajalikud andmed olemas.

Kehtestamine on lähedal

Abivallavanem usub, et sügiseks on asjad nii kaugel, et planeerija on teinud vajalikud muudatused, hankinud kooskõlastused ning seejärel saab detailplaneering minna arutamisele vallavolikogusse. Seejärel planeering avalikus tatakse, et ka rahvas saaks sõna sekka öelda ning alles siis saab rääkida selle kehtestamisest.

"Et asi saaks parem, võtsime aja maha, et mitte ehku peale planeering kehtestada," selgitab abivalla vanem Sandla.

Vald proovis EAS-ilt taotleda sadama projekteerimisraha ka enne planeeringu kehtestamist, et võita aega ja paralleelselt asjadega edasi minna. See ei õnnestunud. "Esialgne hinnanguline ehitus maksumus oli 130 miljonit krooni, mille toonane projekt ette nägi. Nüüd täpsustasime vajamineva sadama ala ja akvatooriumi uuesti üle, et asi oleks reaalne ja teostatav," räägib Sandla. Tema sõnul saadi toona ka aru, et vald ei ole võimeline üksi sellises summas ehitust finantseerima.