Maaülikool on Piistaoja Katsetalu Pärnu maakonnas arendanud juba aastakümneid. Ajalooliselt on Piistaoja kuulunud Poolide perele. Just sealsest Piistaoja farmist kujundas 1920. aastatel põllumajanduse suurkuju Theodor Pool silmapaistva õppe-katsetalu. Esimesena Eestis võeti seal kasutusele masinlüps ja elektrikarjus. 1928. aastal tunnustati Theodor Pooli silmapaistva tegevuse eest Piistaojal "Külvaja" kujuga. Nüüd autasustatakse igal aastal valitud aasta põllumeest "Külvaja" kuju vähendatud koopiaga.

Tänast müügiotsust põhjendatakse maaülikoolis sellega, et Pärnumaal katsetalu pidada on liiga kaugel ülikooli jaoks. Pealegi avas ülikool 2008. aastal Tartu külje alla Märja katselauda, kus edaspidi peaks jätkuma kogu teadus- ja õppetegevus.

Praegu on Piistaojal 372 holstein friisi tõugu lüpsilehma väljalüpsiga umbes 10 000 kg aastas lehma kohta. Aasta lõpuks peaks lehmade arv olema 400. Piistaoja talu juhtkonda kuuluvad Sirje Reinma, Heigo Voosalu ja Madis Padari, tööd saab talus 13 inimest.

Maaülikooli rektor Mait Klaassen on kinnitanud enamapkkumise läbiviijateks komisjoni, kuhu kuuluvad Kalju Koha (haldusdirektor, komisjoni esimees), Anneli Jõgiste (jurist, komisjoni aseesimees), Jüri Lehtsaar (õppeprorektor), Rando Värnik (majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor), Kaire Klaus (pearaamtupidaja- rahandusosakonna juhataja), Kaie Mark (peaspetsialist), Mattias Suumann (siseaudiitor). Pakkumised avatakse 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaega Eesti Maaülikooli peahoones.