Tabivere tähistas taasiseseisvumispäeva sportlikult
Riigi taassünnipäev möödus sel korral Tabivere vallas õige sportlikult. Külast külla liikus tõukerattatuur, viies kohalikule rahvale kostiks kringleid, mida nimetati sümboolselt riigipirukaks.
20. augusti keskpäeval vabaajakeskuse eest alanud tõukerattasõit tõi uduvihmast hoolimata starti hulga spordisõpru.
Juba esimeste tõugete jooksul sai selgeks, et sel moel edasi liikuda on üsna raske. Mõned arvasid koguni, et vaevalt nad Äksi kirikust kaugemale jõuavad. Kuid kilomeeter-kilomeetrilt said lihased soojemaks ning justkui iseenesest paranes ka sõidutehnika. Samuti andis tõukajatele häid nõuandeid Eesti Tõukerattaliidu juhatuse liige ning Kickbike'i rataste maaletooja Ilo Suurmets.
Igal juhul ei astunud keegi rajalt maha ei Äksi kiriku juures ega ka Saadjärve küla suurel tõusul. Tõsi, tõusudest üles tõukasid üksnes tugevamad.
Suurem osa võttis järsemates kohtades ratta käe kõrvale, et jõudu kokku hoida.
Kringel kohe lauale
Esimene peatus tehti Juula külamaja juures, kus rattureid tervitas meeleolukas lõõtspillimuusika. Külaseltsi liikmetele andis esimese šokolaadikringli, mis pidupäevale kohaselt kaunistatud Eesti ja Tabivere valla lipukestega, üle tõukerattasõidu kaasa teinud abivallavanem Riina Jääger.
Külarahvas palus rattureil lahkesti üle läve astuda. Riigipiruka nime kandnud kringel lõigati kohe tükkideks ning söödi üheskoos ära. Lisaks kostitas külaselts rattureid tee, kohvi, värskelt keedetud ubade ning marjaküpsistega. Ajal, mil Tabiverest Juulani tõuganud alles keha kinnitasid, kibeles külarahvas juba tõukerataste selga. Paljudele oli see esimene kord taolisi sõiduvahendeid proovida. Peagi selgus, et sõita soovijaid on rohkemgi kui korraldajatel rattaid varutud.
Polnud midagi teha, osad huvilised pidid Juulast Maarja-Magdaleenasse sõiduks kasutama traditsioonilisi pedaalidega rattaid. Sõit läks lahti ning pilt maanteel muutus sedamaid kirjumaks. „Iseäranis rõõmustav oli näha lapsi - meie tulevikku - kes kõik tahtsid kaasa sõita," ütles Riina Jääger. Lapsed kiirematega mõistagi sammu pidada ei suutnud, kuid pidasid sellest hoolimta vastu väga visalt.
Alles Kaiaveres tahtsid kõige pisemad vahetada tõukeratta istekoha vastu sugulaste autos. Veidi suuremad pidasid vapralt vastu Maarja-Magdaleenani. Ka Maarja küla rahvas tervitas saabujaid kuuma kohvi ning külma mahlajoogiga.
Korraldajate toodud magus kringel maitses joogi kõrvale hästi. Samal ajal sai ka selle kandi rahvas tõukerattaid proovida ning nii mõnigi leidis, et uudne sõiduriist liigub teed mööda märksa vilkamalt kui tema enda kaherattaline.
Taganttuul tõstis tempot
Kui ratturid suuna taas Tabivere suunas võtsid, tuli lõpuks ka päike pilve tagant välja. Tasapisi hakkas tõusma tuul ning kuna see puhus tõukajatele tagant, kasvas ka tempo. Teekond järgmisse peatuspaika - Vudila mängumaale - läks kui linnulennul.
Vudila perenaine Anžela Lember pakkus teed, kohvi, morssi ja küpsiseid. Kui veel ka kringel ühiselt ära sai söödud, leidsid mõned, et tervislikuna näiv tõukerattasõit võib vastupidiselt ootustele kehakaalu hoopis suurendada. Varmalt astuti uuesti ratastele. Pikemalt järele mõtlemata liitusid tõukajatega Vudila vaatetorni juures aega veetnud kohalikud neiud.
Tõukerännak viis tagasi Elistverre, sealt edasi Raigastvere mäkke, kus juba kerget väsimust tundnud rattureid turgutas oma astelpajujoogiga Sepamäe talu.
Teekond mööda kruusateed Tabiverre võttis taas võhmale. Sõit Koogile oli aga kõigile tõukajatele kui maiuspala. Sile asfalt ja taganttuul kasvatasid keskmise kiiruse 20 kilomeetrini tunnis. Ratturid jõudsid Koogile märksa varem kui esialgu plaanis.
Vuliseva jõe ääres istet võttes võis peagi kaugemalt lähenemas näha hobust.
Ratsanikule omakorda järgnes eesel, vedades vankris rõõmsaid lapsi. Ühes koogi küla rahvaga sai ära söödud viimane kringel. Suutäiest ilma ei jäänud ka eesel.
Tabiveres tagasi
Sõitjaid Koogini sõita aidanud taganttuul pressis Tabiverre tagasi tõugates rattureile vastu. Päeva vältel kogunenud väsimus lihastes ning liigestes andis tunda. Lõppenud oli lõbus jutt ning vaikselt nohisedes läbiti viimased kilomeetrid. Tabivere sildi nägemine tõi hea tuju tagasi ning lõpukilomeetrid tõugati juba ülevas meeleolus. Vabaajakeskuse ees tervitas saabujaid külakapell muusika ja lauluga. Viimased tõuked ning oligi läbi - 55 kilomeetrit sõitu. Väsinud, kuid õnnelikena võeti istet pehmel murul. Õnnelik oli ka tõukerattaid autokärusse laadinud Ilo Suurmets, kelle kinnitusel varem Eestis taolist sõitu korraldatud ei ole. Pisut hinge tõmmanuna pakkus sõidu korraldanud mittetulundusühing M.A.R.S.S. sõitjatele ja teistele kokku tulnud tabiverelastele mulgiputru ja kalja. Seinal näidati taustaks slaidiprogrammi päeva jooksul valminud fotodest.
Emotsioon sportlikust päevast jõudis osalenutele päriselt kohale ehk alles järgmisel päeval, mil peakorraldaja Merike Rekori jutule tulid särasilmsed inimesed mõttega: ehk korraldaks tuleval aastal lausa 100 kilomeetrit pika sõidu.
MTÜ M.A.R.S.S. tänab kõiki osavõtjaid, iseäranis kuut inimest, kes sõitsid otsast lõpuni läbi terve rattasõidu: Heiki Jääger, Ivar Karina, Martin Saarma, Maigo Täpsi, Riho Sepp ja Kaili Metsaste.
