Nimeline pink on ka Maarja-Magdaleena külas
Ta ütles seal, et mõtte selleks saateks sai ta Šotimaal, istudes Walter Scotti pingil. Walter Scott oli šoti kirjanik, kelle raamatutest on meile tuntud ajaloolised romaanid „Ivanhoe" ja „Rob Roy".
Kersna leidis, et kindlasti on ka Eestis inimesi, kellele pühendada pink. On lugusid ja tegusid, mis väärivad jutustamist, kuulamist ning mäletamist. Ta arvas, et me kõik teame inimesi oma kodukandist, keda ei tohiks unustada ning palus jutustada nende lugusid. „Koos paneme Eesti pingid rääkima".
Sellest mõttest haaras kinni endise Maarja ambulatooriumi õde Ilme Kübarsepp (end Toots), kes leidis, et pingi vääriline on kindlasti kauaaegne jaoskonnaarst Kaljo Talussaar. Mõtet toetasid ka kaastöötajad Eha Liivak ja Aksella Luha. Kaljo Talussaar tuli Maarjasse (selleaegne kohanimi Järve) tööle 1966. aastal 38-aastase mehena.
Ta oskas kohe leida ühise keele kaastöötajatega. Patsientidest puudu ei olnud, kuna tihti aitas tervenemisele kaasa ka lahke pilk ja hea sõna, oskuslikust ravimisest rääkimata. Oma tööd tegi ta praktiliselt 24 tundi ööpäevas, sest väga palju oli tarvis haigeid kodudes külastada.
Sel ajal ei olnud ju nii hästi organiseeritud kiirabide töö kui praegu. Tean isegi üht juhust, kui ta kutsuti ühel hilisel talveõhtul neljakümnendates aastates mehe juurde, kellel oli ootamatult tekkinud probleem südamega. Kuna kodus antud abi tulemusi ei andnud, otsustas arst kiiresti haige Tartusse haiglasse viia. Kuid kahjuks jäi abi liiga hiljaks, ainult kümmekond kilomeetrit jäi puudu...
Oma pikaaegse töö lõpetas ta 1996. aastal. 30 aastat tööd - selle ajaga oli arst näinud nii muret kui ka rõõmu. Lapsed, kelle sündimist oli ta näinud, olid kasvanud suureks ja juba ise emad-isad...
Praegu peab 84-aastane Kaljo pensionipõlve. Oma kalli kaasa Hednaga võtavad nad jõudumööda osa Maarja- Magdaleena Maarahva Seltsi, Mulkide Seltsi, Loodusuurijate Seltsi, Kodutütarde ja Noorkotkaste Sõprade Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi üritustest. Ta on ka ERM-i korrespondent ja tegelenud üle 40 aasta aktiivselt linnuvaatlejana, on ka tegev olnud Kaitseliidus. 1998. aastast alates on nad ka Elistvere raamatukogu piibliringi liikmed. Kaljo on alati hästi uudishimulik, uurib Soome kirikuõpetajate käest nende elu kohta naaberriigis.
Ja kui juhtub, et nad vahel kohal ei ole, siis soomlased lausa pärivad nende järele. No miks siis mitte pühendada sellisele mehele pinki? Ta on selle ära teeninud!
Pühapäeval, 8. juulil oligi Vahur Kersna oma võttegrupiga Maarja-Magdaleena kirikuesisel platsil. Kohal oli ka pink, millele kinnitati tahvlike Kalju Talussaare nimega (ekslikult plaadil eesnime viimane täht u ). Kauni pingi valmistas naabervallas elav puutöömees Kalju Lalin. Hulgaliselt oli tulnud Kaljo sõpru, tuttavaid ja endisi patsiente. Kohal oli ka Maarja-Magdaleena segakoor, kes laulis Piret Ripsi laulu „Õnn". Päev lõppes aga päevakangelase poolt kaetud kohvilauaga rahvamaja saalis.
Nüüd aga ootame septembrikuud, siis tulevad saated „Pink" eetrisse. On ju huvitav kuulda ja näha, mida jutustab siis see pink seal Maarja-Magdaleenas.
