Nii nagu tabavalt ütles meie seltsist Katrin Kaalep: „Ei ole ju mõtet iga kord rõõmustada omaleiutatud jalgratta üle, samal ajal kui teised sellega juba sõidavad."
Juba pea aasta tagasi hakkasime surfama internetis ja külastama seltside kodulehekülgi. See oli vaieldamatult ettevõtmise kõige toredam osa.
Lausa uskumatu kui palju vahvaid asju tehakse Eestimaal, kui palju on maakondades selliseid mõnusa „kiiksuga" ühendusi, kui palju leidlikke ja arendavad päevi korraldatakse, kui fantastilisi tooteid ja teenuseid luuakse oma käte ja mõttejõuga! Tahtsime kõiki külla kutsuda oma valla küladele näitamiseks. Kahjuks on aga Eestimaa suvi liialt lühike, palju üritusi toimub samal ajal ja need inimesed, kes loovad ja teevad, need on tegevad tavaliselt korraga mitmel rindel.
Seega kahjuks kõike põnevat kohale saada ei olnud võimalik. Kuid kirkaimatest kirkaimatelt saime nõusolekud osalemiseks. Kohal oli pea 26 ühingut üle Eesti, esindamata jäi vaid 3 maakonda. Oma messiboksides näidati albumeid, käsitööd, degusteeriti küpsetisi, salateid, müüdi plaate, raamatuid, jagati seltsiinfot, taime- ja elutarkust. Lisaks sai sõita tõukerattaga, poksida viljakotti - seda nii avatud kui ka suletud silmadega - puhata püramiidi all, võtta soovide torust soove, õppida esmaabi ning lasta endale hennamaalinguid teha. Laste vaieldamatu lemmik oli Vudila batuut keset platsi.
Igal täistunnil toimusid teematoad. Huvitavad ja uudseid lahendusi ootasime neljas eri kategoorias: noorteosas küsisime, miks noorel on maal hea elada, kuidas noor saaks ise edendada elu maal ja mida võtaks ette, kui ärkaks järgmisel hommikul ja leiaks end vallavanema ametitoolil istumas.
Täiskasvanute käest ootasime vastuseidküsimusele, kuidas edukalt siduda pere-, töö- ja seltsielu nii, et endal hing rahul ja kohalik elu areneks. Vanemaealiste teemajas selgitasime välja, mida tahetakse veel õppida ja missugusena näevad vanavanemad oma rolli tänapäevase noore pere elus.
Maailmalõpu ennetamise teematoas aga toimus sisutihe arutelu teemal: kas ja kuidas on võimalik tulla toime maal ilma elektri ja rahata ning mida me peaksime endas muutma, et elada õnnelikku elu.
Toimus hingega asjade oksjon, kus müüki läksid muinasjutu- käsikirjaga kohver, pajalapid, puidust küünlajalad, CD- ja DVD-plaadid rahustava muusikaga, armuviht, moosija meepurgid ning käsitöö.
Kokku saime nii palju vahendeid, et järgmisel kevadel tuua Tabivere hooldekodu elanikud meie külaplatsile kevadpiknikku pidama. Meie messijuht Sander Karu lubas lahkesti koos Simmaniduoga tulla ka eakatele kontserti andma.
Pärast pidu aga tulime ürituse organiseerijatega veel korra kokku, et tehtule tagasi vaadata, muljeid jagada ning koos teematubadest tulnud mõtetest üks Mõnusate Mõtete Memorandum kokkupanna.
Kirjapandu esitame ka teile lugeda, kallid vallakodanikud. Võib-olla leiate sealt midagi, millele ise pole varem tulnud ega mõtelnud, võib-olla saate sealt mõne mõtte, et enda või oma küla elu natuke huvitavamaks ja sisukamaks muuta, aga võib-olla annab loetu teile hoopis lisamõtteid ja tõuke uute huvitavate ettevõtmiste ellukutsumiseks. See oleks tore.
Andsime üle ka teatepulga järgmise aasta külade päeva korraldajale Merle Lombile Kõnnujõe külast. Kohtumiseni järgmisel aastal Kõnnujõel! Rõõm oli kokkutulnud seltsidest, rõõm ilusast ilmast, rõõm kordaläinud ettevõtmisest.
Eriti hea meel oli aga meie valla seltside koostöö üle. Messil osalesid MTÜ Vikipesa, MTÜ M.A.R.S.S., Maarja- Magdaleena Maarahva Selts, Raigastvere külast MTÜ Meie Tigu, Maarjast EELK Maarja kogudus koos MTÜ Kõnnujõe kogukonna ja Särje seltsingu esindajatega, samuti oli esindatud Vahi küla ja Kassema küla, veel MTÜ Kõrenduse Seltskond ja meie selts. Koogil oli samal päeval järvemuusika ja seltsing Lumeroos oli memme- taadi peol. Natuke kahju ainult, et vallajuhtidest keegi meie ettevõtmist tervitama ei saanud tulla. Küll aga täname koduvalda ning Kohaliku Omaalgatuse Programmi ürituse finantsilise poole toetamise eest. Mõnusaid mõtteid kõigile!