Unistuste pakkumise sisu kõlab Misso volikogu liikme ja Nopri talumeierei peremehe Tiit Niilo sõnastuses lihtsalt: “Too oma laps Misso kooli, saad elu- ja töökoha pealekauba.”

Inimesi, kes otsekui seda ettepanekut oodanud oleks, on palju. “Kui ma Maalehest seda pakkumist lugesin, oli see nagu eluunistuse täitumine,” õhkab Tartumaal elav Diana Mägi.

Mägi on nelja lapse ema, kes ühes abikaasaga juba aastaid otsinud elukohta maal. “Me uurisime juba paari aasta eest Missosse asumise võimalusi, aga siis olid hoopis teised olud,” tunnistab ta.

Kõik korraga koos

Naine tõdeb, et uude kohta kolimine toob alati kuhjaga muresid.

“Selles üleskutses on aga tööpakkumine ning nii minule kui ka mu abikaasale. Seal on mitu töökohta, mis meile huvi pakuks ja sobiks,” nendib ta. “Samas on olemas kooli- ja lasteaiakoht ning kõigele lisaks pakutakse mõneks ajaks kodu ilma rendilepinguta,” räägib Mägi vaimustunult.

Mägi pole kaugeltki ainuke, kes kõnealuse pakkumise vastu huvi tunneb. Neid, kes maad uurivad ja oma soovidest räägivad, on mõne päevaga kogunenud juba veerandsada.

Ainuüksi eile hommikul lisandus huviliste nimekirja kümme uut nime ning neid tuleb pidevalt juurde.

Eriti liigutatud on Niilo maale elama tuleku põhjendustest. Näiteks kirjutas üks 14aastane neiu, kes kirjeldas pikalt oma eluolu ning soovunelmat maale elama asuda.

“Oma kodu leidmine on tervele meie perele väga tähtis, sest Tallinnas ei taha keegi meist elada, aga seni pole me paremat lahendust leidnud,” seisab pöördumises.

Palju töö-, rohkem elukohti

On aga ka neid, kes tunnevad kohe huvi võimaliku palgatõusu vastu: “Oleks suur huvi VIP Mööbel OÜ töökohale. Kas edaspidi oleks ka suuremaks palgaks võimalus, kui seal märgitud on?” seisab ühes kirjas.

Leidub neidki, kes lihtsalt tunnevad huvi võimalike töökohtade vastu, tunnistades samas, et lapsi neil küll polegi.

Töökohti on tulijaile pakkuda 12 ning neid tuleb selles piirkonnas kogu aeg juurde.

“Töökohti, uskuge või mitte, on pehmelt öeldes piiramatult,” teatab Tiit Niilo täiesti tõsisel toonil.

Kuidas aga pakutavaid töid iseloomustada? “Lüpsjast majandusspetsialistini,” kõlab konkreetne vastus.

Niilo lisab, et nimetatud töökohtade hulgas pole välja toodud neid võimalusi, mida pakub internet. “Sügisest jõuab Missosse kiire internet, mis tähendab seda, et on võimalus teha ka kaugtööd.”

Võimalikke elukohti on Misso kandis veelgi rohkem. “Tühje maju, kortereid ja pereelamuid on siinkandis kümneid ja kümneid,” tõdeb pakkuja, kelle sõnul on küsimus vaid selles, kuidas pakkumine nõudlusega kokku viia ning kuidas sõlmida kokkuleppeid.

Ta loodab, et kõik maja- ja korteriomanikud võtaks temaga ühendust ning räägiks oma võimalikest huvidest. “Võib-olla tahab keegi maja müüa, võib-olla soovib keegi, et seal soe sees hoitaks, ühtset skeemi ju tegelikult pole,” selgitab Niilo.

Igatahes usub asja algataja siiralt, et igale soovile on olemas sobilik lahendus. “Kõik sõltub sellest, kui palju on siia saabuval perekonnal võimalust endal elukohta panustada,” arutleb ta.

Variant on ka see, et kui välja valitud talu kohe elamiskõlblik pole, on võimalus elada Missos korteris, kuniks pere maja sobilikuks kohendab.

Selle unistuste pakkumise juures jääb Niilo ausaks ning ütleb otse, et see pole valmis retsept või tasuta jagamise plaan.

“Iseendast mõista ei käi need asjad üleöö ja iseendast mõista pole ühesugust valemit,” räägib Niilo. “Seega, kui keegi ütleb, et kuule, talupoeg, räägi konkreetselt, mis sa keerutad, siis mina ütlen vastupidist – kui on olemas konkreetse sooviga pere, siis üheskoos saame leida kõigile sobiva lahenduse.”

Häda on tõesti käes

Mõnes mõttes võib töö- ja elukoha pakkumist pidada ka äärmuslikuks sammuks. Aga taganeda pole enam kusagile. Ning see pole ka esimene siit teele läinud ettepanek.

Teadupärast tegi Misso vald kevadel nii kolmele Setumaa vallale – Meremäe, Värska ja Mikitamäe – kui ka Vastseliina ja Orava vallale ühinemisläbirääkimiste alustamise pakkumise. See plaan kukkus läbi – viiest andis vaid Vastseliina esialgu lootust.

Taolise ettepanku tagamaid põhjendas Misso vallavanem Urmas Peegel järgmiselt: elanikkond vananeb, tulumaksu osakaal eelarves väheneb, tasandusfondid palju enam ei aita, riigi tugi väheneb järk-järgult, elu läheb kallimaks ning hoonete ülalpidamine ei muutu sellest odavamaks, kui koolis 100 õpilase asemel üksnes 38 õpib.

“Ühel hetkel käib lihtsalt üks suur pauk ja meie lapsed peavad Ruusmäele või Vastseliina kooli minema,” oli Peegel realistlik.

Veel juunikuus pidas Misso Vastseliina vallaga läbirääkimisi hariduselu ühiseks korraldamiseks. “Kuna Vastseliina aga loobus oma ettepanekust, siis olime meie sunnitud teoks tegema enda plaani,” avab Niilo praeguse üleskutse tagamaid.

Kokkuvõttes on Missos tekkinud nn positiivne eriolukord, kus valla eestvedajad seavad sihi tulevikku.

“Kuna meie valla ellujäämine, arenemine ja äriplaan on seotud sellega, et me tahame Misso kanti kujundada vääriselupaigaks, kus on tublid, mõistlikud, enda ja laste peale mõtlevad inimesed, siis me tahamegi sellega algust teha juba alates koolist,” ütleb Niilo lõpetuseks.


Gümnasistid saavad tahvelarvuti

Põlvamaal Värskas ei pakuta küll elupaika ega tööd, küll saab tosinkond Värska gümnaasiumi 10. klassi alustavat õpilast oma kasutusse moodsa tahvelarvuti.

Gümnaasiumi direktor Rein Zaitsev kinnitab, et arvutid pole mõeldud pelgalt õpilaste kooli meelitamiseks, vaid ennekõike õppetöö paremaks korraldamiseks.

“Meil on ka e-kursused ning nendel osalemiseks on ju õpilasel tarvis millegagi töötada, ebamugav on käia raamatukogus arvutit kasutamas,” ütles Zaitsev. “Ka kirjastused on lubanud e-õppematerjale üha juurde teha, neid koostavad ka õpetajad ise.”

Tahvelarvutite hankimise kümnendikele otsustas Värska vallavolikogu, 11. ja 12. klassi õpilased neid esialgu paraku ei saa.

Arvutid antakse kolmeks aastaks kasutada ning kooli lõpetamise järel võivad õpilased nad endale jätta. Kui keegi aga jätab keskkooli pooleli, tuleb arvuti tagastada.

“Esialgu õpilased küll rõõmustavad arvutite saamise üle. Eks näis, kas nad teevad seda ka siis, kui näevad, et arvutitega tuleb senisest rohkem õppima hakata,” muigas direktor.

ALO LÕHMUS

Loe ka juhtkirja

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid