Professorid: ärge andke lastele välismaiseid viinamarju!
“Neis toiduainetes, mis tuuakse kaugelt, sisaldub selliseid toimeaineid, mida meil ei lubata kasutada,” rääkis Maaülikooli professor Anne Luik kolmapäeval mahekeskuses toimunud mahepäeval. “VTA proovid näitavad, et kahes kolmandikus importtoodangus on pestitsiigijäägid.”
Samas nentis ta, et kuigi iga aine jäägid eraldi võivad jääda alla lubatud normi, võib nende koosmõju inimese tervist kahjustada. “Tahame saada vitamiine, aga saame mürke,” lisas ta. “Viinamari on suhteliselt saastatud ja seal võib olla kuni 15 jääki. Nii et sealt võib saada päris korraliku paugu!”
Põhjuseks on see, et soojades maades levivate haiguste ja kahjurite vastu pritsitakse viinapuid üle kümne korra kasvuperioodi jooksul, kasutades erinevaid kemikaale, selgitas Maaülikooli aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp.
“Lastele ei tasu välismaiseid viinamarju kindlasti anda,” ütles Karp ja soovitas nende asemel kodumaiseid ilma keemiliste taimekaitsevahenditeta kasvatatud viinamarju, mida on poodides juba saada. Või panna koduaeda mõni viinapuu kasvama. Praegu on olemas sordid, millelt saab meie kliimas õues päikeselises kohas kasvatades maitsvaid lauaviinamarju.
Lisaks viinamarjadele on palju erinevaid pestitsiidijääke leitud ka sidrunitest ja apelsinidest. “Väikeste lastega peredel ei tasu tsitruselisi osta,” soovitas professor Anne Luik. Seevastu importõunte puhul märkis ta, et mida põhja pool need on kasvanud, seda vähem jääke sisaldavad. Näiteks Saksamaalt pärit ubinad on suhteliselt puhtad, seevastu Poola omadest võib leida kuni viis jääki.
Pestitsiidijäägid ei tee kohe haigeks, nende mõju avaldub pikema aja jooksul kuhjumise tagajärjel. “Kui autole panna vale kütus sisse, siis enamasti see ei sõida. Inimorganism on aga nagu vabrik – talitab veel päris pikka aega, enne kui tekivad allergiad või ainevahetushaigused, millele ei osata diagnoosi panna,” lisas Anne Luik.
