Vigala Hariduselu 325: Vigala koolide ja siin antava hariduse juured ulatuvad sügavale

Eesti rahvakoolide algusaastateks loetakse 1686. aastat, mil hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma lihtrahvale.

Vigala vallas antava hariduse algus ulatub aasta hilisema ajasse 1687. aastasse, mil praost Johann Matthäüs Embken rajas Vigalasse kooli.

See oli esimene õppeasutus terves Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku juures leerimajas.

Esimeseks kooliõpetajaks sai Forseliuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vigala koolid olnud tugevalt seotud B.G. Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vigala Põhikooli direktor Vello Kübar ja nii kuulub kool ametlikult asutajateliikmete hulka.

Vigala hariduselu pole küll olnud pidev, seda on katkestanud nii Põhjasõda kui katk, kuid mis kord alguse saanud, kestab tänaseni. 1727. aastast tegutses lühikest aega Naravere külas köstrimaja ühes toas köstrikool.

Esimene talurahvakool rajati 1823. aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli on nimetatud ka kihelkonnakooliks.

Esimene päris oma koolihoone ehitati 1833. aastal parun von Uexkülli poolt Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa praktiliste töödega, nii võib teda pidada Vigala põllutöökoolide eelkäijaks.

1840. aastal rajati Jädivere mõisa külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast liideti see majanduslikel kaalutustel Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. aastasse. Raba kool nagu mitmed teisedki on kandnud erinevaid nimetusi - Raba luteriusuline vallakool, Kivi- Vigala 1. klassiline ministeeriumikool. 1972. aastal, mil Kivi-Vigalasse ehitati koolihoone, lõpetas Raba koolimaja tegevuse ja sealne toimetamine kolis üle äsja rajatud õppeasutusse.

1841. aastal avas Uexküll oma mõisas tütarlastekooli, mis hiljem oma tegevuse 1853. a rajatud Peru kooli üle viis. Viimane on tuntud oma õnnetu saatusega, sest sattus korduvalt tule roaks. Maja taastati, koliti teist ümber kuni viimase tulekahjuni 1969. aastal. Peale seda hakatigi ehitama Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. 

1846. aastal rajas Päärdu mõisa omanik Päärdu kooli. See asutus tegutses samamoodi 1972. aastani, mil Vigala 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues funktsionaalses hoones oma uksed avas.

Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka 1844. aastal asustatud Jädivere Õpetajate Seminar, kus koolitati välja koolmeistreid. See oli teine sellelaadne seminar Eestis, kokku sai seal hariduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi seminar üle paremini hoonestatud, kuid hiljem asustatud Kuuda seminari.

Ametliku kutsehariduse juured ulatuvad 1920. aastasse, mil Eesti Vabariik rajas Vana-Vigalasse mõisahoonesse Vigala Põllutöökooli. Ka see asutus on aastakümnete jooksul kandnud mitmeid erinevaid nimesid ning tegutseb tänaseni, nüüd küll juba Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolina.

1944. aastal alguse saanud Vigala Algkoolist on välja kasvanud Vana-Vigala Põhikool ja 1972.a rajatud Vigala 8-klassilisest koolist Kivi-Vigala Põhikool.

Vigala koolide ja siin antava hariduse juured ulatuvad sügavale ning on omavahel väga põimunud. Oluline ongi, et juured ei katkeks, vaid pikendaksid eluiga puul, mis seemneid laia maailma külvab.

Artikkel ilmus 2007. a kogumikus „320 aastat hariduselu Vigalas". Kokkuvõtte koostamisel on kasutatud Kaie Bergmanni ja Harri Kivi artikleid.