Kutsekoolides jäi mitu õpperühma avamata
Enamikus kutsekoolides on avatud täiendavad vastuvõtud erialadele, kus õppida soovijate arv jäi loodetust väiksemaks. Mõnd elukutset omandada tahtnuid oli sedavõrd vähe, et õpperühma loomisest oli targem sootuks loobuda.
“Aianduse õpperühm põhihariduse baasil jääb tänavu meil avamata, vaja olnuks 10–15 õpilast, aga soovijaid tuli neli-viis, mida on ilmselgelt vähe,” rääkis Räpina aianduskooli direktor Heino Luiga. “Maagümnaasiumid hoiavad kümne küünega õpilasi oma keskkooli jaoks, seda on tunda.”
Kui aianduse eriala välja jätta, siis ülejäänu suhtes on Räpina aianduskooli juht muretum. Gümnaasiumi baasil aianduserialadele õppijaid tuli piisavalt ning riikliku koolitustellimuse täitmisega selles valdkonnas ei tohiks neil häda olla.
Teenindaja amet popp
Pärnumaa kutsehariduskeskuses (PKHK) ei avatud sel sügisel koostelukksepa eriala. Põhjus sealgi soovijate nappuses.
Täiendava vastuvõtuga aga loodetakse Pärnus veel täita vabu õppekohti elektroonikaseadmete koostaja, metsamajanduse, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja, koka, tisleri, müüja ja kelneri erialadel. Sinnagi, kui välja arvata kelnerid, oodati just põhikoolist tulnuid.
“Täiendav vastuvõtt või eriala mitteavamine on seotud põhikooli lõpetajate arvu kahaneva trendiga, viimase 6–7 aastaga on Pärnumaal põhikoolilõpetajate arv vähenenud 1000 õpilase võrra,” selgitas PHKH avalike suhete juht Anneli Rabbi.
Ent mitmelegi erialale oli põhikoolist tulnute vahel tihe rebimine. Näiteks majutusteeninduse 15 kohale pürgis 44 soovijat, konkurss seega 2,93 inimest kohale.
Ka keskharidusega kutseõppurite seas on kõige minevamad teenindusega seotud erialad. “Esmakordselt avatud kosmeetik-spaahooldaja 15 kohale esitati 69 avaldust, mis teeb 4,6 kohale,” märkis Rabbi.
Kuigi koostelukksepa eriala jäi Pärnus avamata, täitus samas valdkonnas uus keevitaja eriala hästi.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak rõõmustab põhihariduse baasil põllumajanduse eriala suure populaarsuse üle. Soovijaid tuli 16 rohkem kui algselt mõeldud 30 kohta.
Põhjust pole teenekal koolijuhil raske pakkuda: Eestisse on nüüdseks jäänud vaid kaks kutsekooli – nende kõrval veel Järvamaa kutsehariduskeskus –, kus põhikoolist tulnu põllumeheks õppida saab.
Samas ei pea ta sellist koondumist ka valeks, sest neis koolides on suurte investeeringutega tagatud tasemel õpe ja mõlemad asuvad ka keset Eestit.
“Kuigi ühiskondlik transport kooli jõudmiseks on hõredaks jäänud, pole seegi takistuseks. Kunagise ühe mootorratta asemel on nüüd parkla õpilaste autosid täis,” tõdes ta.
Ehkki ka Olustveres jäi üks eriala soovijate vähesuse tõttu avamata – turismikorraldus keskhariduse baasil –, ei pea Pastak seda eriliseks mureks. “Kohti, kus turismiteenindust õppida, on Eestis lihtsalt palju, aga sessioonõppe korras jätkame meiegi seda.”
Jälle kisub ehitajaks
Hiiumaa ametikoolis alustasid sel sügisel kõik plaanitud erialad uute noortega, kuigi direktor Ülo Kikase kinnitusel võinuks mõnigi õppegrupp arvukam olla.
Näiteks restaureerimine põhihariduse baasil, mida võinuks õppima tulla 15 noort, on hetkel täitunud kaheksa soovijaga ja lisavastuvõtt käib.
“Kuid eks samas ole õpe väiksema grupi puhul individuaalsem, pealegi vajab see eriala palju praktikat,” leidis Kikas olukorrast ka plusse.
Ametikooli juht peab õigeks, et Hiiumaal säiliks võimalus ka põhikooli lõpetanul mõni kutse omandada. Puit- ning kiviehitiste restaureerimise eriala ongi neile praegu saarel ainuke selline.
“Restaureerimise erialale võtame õpilasi vastu neljandat aastat, ja kui väikesaarel seda nii pikalt õpetada, võib tulla ka vajaduse-nõudluse vähenemine selle ameti vastu,” otsis Kikas huvi kahanemise põhjusi.
Põhihariduse baasil võeti vastu ka autojuhi erialale soovijaid, kuid seal piirab vastuvõttu vanuse alammäär 21 aastat. See rühm sai kiiresti täis.
Kõige suurem oli Hiiumaal aga huvi keskhariduse baasil väikeettevõtluse ning väikesadamate spetsialisti erialadele.
Põltsamaa ametikooli direktori Viive Kibena sõnul tuli tänavu neile sooviavaldusi tsipa vähem kui eelmisel aastal, kuid seda muret polnud, et ükski eriala avamata jääks. Enim probleeme oli põhihariduse baasil autotehnikuks õppijatega.
“Kõige rohkem rõõmustan põhihariduse baasil põllumajanduse ja ka kodumajanduse eriala suure populaarsuse üle, mõlemale võtsime kavandatust rohkem noori,” tunnistas Kibena.
Kui masuajal kippus ehituse eriala vastu huvi põhikooli lõpetajate seas alla käima, siis nüüdseks on seegi minevik – seegi rühm tuli väikese varuga täis.
