Valmiv jahiseadus hirmutab kütte
Üle maakonna 18 erinevat jahiseltsi enda alla koondav Harju Jahindusklubi on alates 2001. aastast juhtinud Rein Sõitja. Harju Elu rääkis 40 aastat jahindusega tegelenud mehega algava jahihooaja eel valdkonna muredest-rõõmudest.
Peamine murekoht on hetkel valmiv uus jahiseadus. Selle kohaselt läheb kõik väga maaomaniku keskseks. See tähendab, et maaomanikul on õigus oma maal asju määrata ja kui tal on suurem maa-ala, siis võib ta ka väikeulukit lasta. Päris suure ala omanikud saaks ka suurulukit lasta.
Mureks on ka looma poolt tekitatud kahjustused. Kuidas need ära hinnata ja kuidas maaomanikule neid korvata. Näiteks kui siga rikub põllu või põder murrab maha männiladvad. Kui see juhtub meie alal, siis peame selle eest ka vastutama. Loomulikult peab ka maaomanik omalt poolt kõik kahjude ärahoidmiseks tegema.
Kui jahimaale pannakse rent, nagu on räägitud, siis see oleks kõige valusam hoop. RMK on ähvardanud, et see saab olema üks euro hektari kohta. Harjumaal ei ole sellist summat isegi reaalne kokku saada. Mõni arvabki, et sellega jaht lõppeb ja tuleb mõisnike aeg tagasi, kus mõisahärra ainult jagas ja käsutas. Mina usun, et nii hulluks ikka ei lähe, maaomanikuga saadakse kokkuleppele. Praegu on Harjumaal kokkulepete tegemine aga raske, kuna palju on linnast tulnuid, kes on vana talukoha ostnud ja esitavad siis omad pretensioonid. Mõni keelab jahi hoopis ära.
Loe intervjuud täispikkuses Harju Elust.
