Põhikiri määratleb seltsi eesmärgiks Narva-Jõesuus elavate eestlaste ühendamise kultuuriliste ja vaimsete vajaduste rahuldamiseks ning eesti kultuurikeskkonna arendamiseks.

Kui algselt tuli teha avaldusi ka eestluse toetuseks, siis elu edenedes oleme piirdunud seltsielu ja kultuuriüritustega.

Piirivalve õppekeskuse loomisel Narva-Jõesuusse asus siia elama arvukalt eesti peresid, toimusid rahvarikkad peod, tantsuks mängis seltsi ansambel. Seoses õppekeskuse likvideerimise ja piirivalve reformiga on paljud eesti pered lahkunud, ka kooli eesti osakond suleti. Kinnisvara liigub valdavalt Venemaa elanike kätte. Omavalitsusel tuleb midagi ette võtta, et eestlased ei jääks Jõesuus harva esinevaks erandiks.

Mida on selts teinud 20 aasta jooksul eestluse edendamiseks?

Oleme astunud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja Ida-Viru maavanema juures tegutseva rahvuskultuuriseltside ümarlaua liikmeks, tutvustanud oma seltsi ja kutsunud teisi seltse külla, tehes sel viisil reklaami ka Narva-Jõesuule. 1996.a. avasime koguduse majas Koidu 19 teabetoa Euroopa Liidu Komisjoni Phare demokraatiaprojekti raames.

Teabetuba tegutses kuni 2000.aastani, kuni polnud enam sobilikku vabatahtlikku sinna tööle võtta ja hiljem avas juba linn ise infopunkti. Koos Piirivalve Õppekeskusega taastasime 1996.a. Narva- Jõesuu kalmistul Vabadussõja mälestusmärgi tahvli. Võidupühal ja Vabariigi aastapäeval käivad entusiastid sinna lilli viimas. 1997.a. saime Jakob von Uexkülli Eesti Taassünni auhinna. Seltsi preemia kulus töö eest tunnustuse jagamisele ja kultuuriüritusteks.

1998.a. andsime koos Vello Keppartiga välja Narva-Jõesuu parke tutvustava brošüüri „Hele ja pime park. Looduse õpperada". Teeme koostööd Sillamäe Eesti seltsiga, Vaivara valla Vanatare seltsiga ning kõige tihedamalt Narva Eesti Seltsiga, koos Vaivara vallaga käisime 2002.a. Soomes Virolahtis sõbralaadal. EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudusega kattuvad paljud liikmed ja ühised tegemised, 2008.a. käisime külas sõpruskogudusel Soomes. Koos Narva- Jõesuu vene kultuuriseltsiga Allikas ja lauluansambliga oleme korraldanud mitmeid ühiseid üritusi. Osaledes linna LEADER projektis kuurordi ajaloost, saime omale uued rahvariided. 2011.a. esinesime ETV saates „Ilus maa", kus tutvustati raamatut „Narva-Jõesuu maitsed". Tänapäeval ongi seltsi tuumikuks jäänud 8-liikmeline naisansambel.

2015.a. tähistatakse eestlaste seltsiliikumise 150. aastapäeva. Soovime edu kõikidele kohalikele seltsidele ja kodanikualgatusi heade mõtete elluviimiseks.