8. augustil pühitses Tarvastu Peetri kogudus Maimu Haameri 100. sünniaastapäeva ja Harri Haameri 25. surma-aastapäeva.

Mälestusjumalateenistusel Tarvastu kirikus teenis Maimu ja Harri poeg Eenok Haamer, laulis tütar sopran Maarja Haamer- Renter ja orelil saatis tütretütar Hanna Renter. Kirikusaalis olid poeg Andres Haamer perega, kasupoeg Alberti poeg Meelis-Lauri Erikson emaga ning pojapoeg Naatani lapsed. Kaasa teenisid Eenoki pojad Markus ja Siimon Haamer ning Tarvastu koguduse õpetaja Elve Bender. Trompetil ja metsasarvel musitseerisid Haamerite lapselapselapsed. Laululehel olid laulmiseks laulud, mida tõlkinud või millele eestikeelsed sõnad teinud Harri Haamer. Jumalateenistuse järel mindi koos Tarvastu kalmistule, kus süüdati küünlad ja asetati lilli Maimu ja Harri Haameri kalmule.

Meenutati Harri matuseid 14. augustil 1987. aastal, kui ligi 2000 inimest Harri Haameri sarka jalgsi kirikust läbi Mustla surnuaeda saatis. Hauale jäi siis ka üks sinimustvalge lindiga köidetud lillekimp. Kui nõukogude võimu esindajad leselt tungivalt selle lindikese eemaldamist nõudsid, öelnud Maimu Haamer: «Mis surnule toodud, jääb temale. Kui tahate, eks võtke ise, mina seda ei puutu». Aga ei söandanud ka keegi teine puutuda. Hirvepargini jäi üheksa päeva ja muinsuskaitseseltside kokkutulekuni Tarvastus kolm nädalat. (Viimasest sündmusest on Eenok Haamer lähemalt kirjutanud ajalehe Eesti Kirik 5.septembri numbris.) Mälestuste jagamist jätkus pastoraadi saali kohvilauas õhtuni.

Oli põnev ja õpetlik nähakuulda inimesi, kes noorena Memme ja Taadi lähedusest ja heast sõnast osa said ning kellest nüüdseks on saanud eeskujulikud, olulised inimesed nii Eestile kui kaugemalegi.