Põllumees oli vihmaga kimpus ka 100 aastat tagasi

Vihmaste ilmade üle kuuldub põllumeeste suust igaltpoolt kaebdusi: kokkupanemata vili mädaneb põldudel ära ja mis kokku pandud, see hakkab rõukudes haljendama.

Mitmel pool on vili loogu maha jäänud, aga seda pole võimalik ära koristada. Kellel rukis hiljaks külida jäi, sellel on see praegu tegemata, sest et igapäev vihma sadab ja maa liig pehme on. Kartulid hakkavad mullas mädanema, aga nende ülesvõtmisega ei saa algust teha.

Ajaleht „Olevik" (Tartu 5. september 1912)

Kuidas saavad põllumehed heitliku ilmaga hakkama tänavu?

Viljar Kook: Kevade küll soosis kõike, kuid pärast seda, kui said külvid-istutamised tehtud, hakkas ilm tegema seda, mida põllumehed ei oota! Olgugi et niiskust oli piisavalt, jäi päikest ja sooja väheseks. Teravilja puhul oli aasta soodne, salved on pungil täis ja aida uksed väljapoole kummis.

Aga juurviljaga sel aastal nii hästi ei läinud. Niiskust liiga palju ja kui oli vaja kartulit mullata, oli kas heinategu tähtsam või polnud õiget ilma. Heinaga on sama lugu, mis viljaga - kui õigel ajal pihta said, oli hein tehtud. Heina jagub nii oma loomadele kui ka metsloomadele piisavalt toiduks, mida eelmiste aastate kohta öelda ei saa. Põhimõtteliselt on see aasta soosinud põllumeest, kes ei jälgi ilmateadet ja suudab natukenegi praktikast õppida. Ja nagu ikka, oli ka sel aastal oluline töö kiirus.