Kultuuritöötajad käisid õppe-ekskursioonil Soomes
26. augustil alustasime ennelõunal sõitu Põlvast ATKO bussiga, pealelõunal jätkasime sõitu laevaga Helsingisse ja sealt jälle edasi bussiga Pori linna. Enne südaööd olime kohal ja hotell CUMULUS jäi kogu reisi ajaks meie koduks. Siin ootas igal hommikul meid hommikusöök rootsi lauas ja meie juht Heli.
Esmaspäeva hommikul sõitsime kohe Ulvila raamatukoguga tutvuma. Juhataja Juha Hokkanen tutvustas meile oma raamatukogu tööd. Raamatukogu (Kirjasto) on uues majas, kus on palju ruumi. Ukse sees on luger, mis registreerib kõik raamatukogu külastajad. Soome laenutuste tase on maailma tipus, üle 20 laenutuse inimese kohta ja lugejaid on üle 50% elanike arvust. Nagu meilgi on suurem osa teenustest tasuta. Raamatud on kõik arvutisse kantud. Lugeja saab sealt endale teavikuid valida. Puudu olevad raamatud tellitakse teistest raamatukogudest. Fondist ei puudu ka eestikeelne kirjandus. Panin tähele, et raamatukogule on köidetud teatud osa menukirjanike teoseid ühtsesse formaati pildiga. Sama nägin ka lasteraamatute poole peal. Esitasime palju küsimusi ja saime rahuldavad vastused.
Lõunasöök oli Ulvila Nuorisoseura majas (1913). Vahepeal oli maja halvas seisus olnud, kuid nüüdseks on vabatahtlike tööga väga ilusaks kokkukäimise kohaks kujundatud. Juhatuse liige Katariina Molkkari rääkis meile maja ajaloost, selle korrastamisest ja üldse noorsooseltside liikumisest Soomes, kolmanda sektori tööst. Noorsooseltse on Soomes üle 600 ja 17 piirkondlikku liitu, mis koordineerivad noorsootööd. Soomes sai noorsooseltside töö alguse 1906. a, nii et selle töö traditsioonid on pikad. Kõige suurem otsustusõigus on seltsi liikmel endal. Altpoolt kirjutatakse ette, mida ülevalpool teha tuleb. Riiklik seadus ütleb, et noor on alla 29-aastane. Seltsis toimuvad tegevused lastele (0-16) ja noortele (17-29). 16-aastaselt saab noort inimest valida juba seltsi juhatusse. Vald ei delegeeri seltsile mingeid ülesandeid, kõik toimub ainult seltsi eestvõttel. Inimesel on vaba valik: kui tahab, siis teeb, kui ei taha, ei saa keegi teda sundida.
Soomes on populaarsed paaristantsuõhtud ehk seltskonnatantsud, samuti koorilauljatel, naisvõimlejatel. Asjaarmastajad ja professionaalid käivad käsikäes. Koolide juures ringe pole, on ainult pikapäevarühmad. Öeldakse, et kolmas sektor tehke, aga raha pole.
Nautisime ka väikeste tantsijate esinemist noorsooseltsimajas, siis jälle Porri tagasi. Õhtul jalutame Pori linnas, mis sai linnaõigused juba 1558. aastal. Meie giidiks kesklinnaga tutvumisel oli eesti keele ja ajaloohuviline Pertti Ramsdet, kes õpib eesti keelt intensiivkursusel ja on üldse suur Eesti sõber. Saime palju huvitavat teada. Pori kesklinn on 9 korda maha põlenud. 1832 alustati uuesti ehitamisega. Pori Raekoda sarnaneb väliselt väga Tartu Raekojale ja Pori kirik jälle Tartu Jaani kirikule. Linnas on 85 000 elanikku.
Teisipäeval kuulasime kultuuriameti juhataja Jaana Simula ülevaadet Pori linna ja üldse Satakunta maakonna kultuurielust. Pori kultuuri juhib kultuurikomisjon, kus on esindajad kõikidest organisatsioonidest. Kultuurijuht allub kultuurikomisjonile, juht omakorda abilinnapeale. Pori kultuuriameti alla kuuluvad: Pori linna Raamatukogu, Satakunta Muuseum, Ehituskultuuri keskus TOIVO, Loodusmaja, Nüüdiskunstimuuseum, Pori laste Kultuurikeskus ja Satakunta laste kultuuri võrgustik, Pori 70-aastane sümfoniettorkester, Pori Noorte- ja Laste Kunstikool, Pori Nüüdistants, Satakunta Filmi keskus, Pori Jazzfestival, Pori Ooper, Pori Folk (rahvamuusikafestival). Festivalidel on väga palju talgutööd, mille eest palka ei maksta.
Valdade liidu esindaja Tuula Telin andis ülevaate valdade koostööst Satakuntaliidus. Saime teada, et kõik vallad peavad kuuluma valdade liitu ja palk tulebki valdadest selle liidu töötajatele.
Peale lõunasööki külastasime Otsola Rahvaülikooli. Aleksander Bruk tutvustas meid oma maja töö ja tegemistega. Sel sügisel hakkab tööle 430 ringi ja lühikursust, kus 40% kursustest toimuvad selles majas. Rahvaülikool hoiab vabaharidussüsteemi koos, mis katab kogu maad. See ülikool tegutseb ka väikestes kohtades.
Õhtul jalutasime ainulaadsesse linnaparki Kirjuriluodosse. See oli midagi botaanikaia taolist, kus kõigil taimedel olid nimesildid juures. Päris põnev oli tuttavaid taimi vaadata ja uudistada uusi. Jätkasime tagasiteed ja sattusime laste mängumaale. Põnev oli atraktsioonide vahel jalutada ja neid ise ka proovida.
Kolmapäeva hommikul oli võimalus poode kammida ja kaupa osta. Nüüd oli jäänud veel üle Ulvila kooli külastus, kus õppis 450 7.-9. klassi õpilast 50 õpetaja juhendamisel. Soomes on põhikool 9-klassiline. 90% õpilastest käib oma valla koolis. Kooliaasta pikkus on Soomes 190 päeva ja õppetöö oli juba 14. augustist alanud. Maja oli väga ilus, puhas ja sisustatud kõige kaasaegsemate vahenditega õppetööks. Koolitoit on tasuta ja kui õpilane elab kaugemal kui 5 km, on vallal kohustus korraldada õpilase koolisõit. Hinded koolis pannakse 4-10-ni.
Õhtul sõitsime linnast välja mere äärde, kus jalutasime läbi metsa mereranda. Terve rannajoon oli kaetud suurte kividega, mille peal oli hea jalutada. Edasi sõitsime Yyteri randa, mis on soomlaste lemmikpaik suvel (nagu meil Pärnu). Jalutasime rannas. Õhtu lõppes piknikuga. Tänasime oma väga toredaid võõrustajaid. Heli Vija-Flodström, kes oli meie teejuht, õpetaja, tõlk, abiline ja giid, lihtsalt väga hea ja tore inimene, pärit ju Põlvamaalt. Ta on Poris juba 10 aastat elanud ja siin töötanud. Tema andis endast kõik ja veel rohkemgi. Mis me ilma Helita oleksime teinud?
Katariina - Heli parem käsi, kes hoolitses, et me süüa saaksime, kes saatis meid meie käikudel, kes küpsetas saiakesi, kes tegi meie heaks kõik.
Ja Pertti üllatas meid kõiki. Tema kinkis kõigile osavõtjatele kena karbi köögitarvikutega.
Neljapeäva hommikul algas kojusõit Porist. Enne teele asumist tänasime sõidu korraldajaid Peetrit ja Küllit nende suure töö ja vaeva eest.
Täname Valgjärve valda rohkete meenete eest, mida saime oma Soome sõpradele kinkida. Täname ka rahalise toetuse eest. Tänan kõiki meeldivaid reisiseltsilisi ja jään ootama uut reisi uuel aastal.
Õppereisist osavõtnute nimel Ilse Aigro Valgjärve raamatukogust
