Mis saab mu arstiajast, kui meedikud streigivad?
Streik algab meedikute sõnul 1. oktoobril esialgu Tallinna ja Tartu haiglates. Seal lõpevad plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, näiteks eriarstide või füsioterapeutide juurde, samuti laboratooriumides analüüside tegemine.
“Vastuvõtud jäävad ära ja inimestele antakse uued ajad,“ selgitab tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.
Samas on teadmata, kui kaua streik kestab ja kui pikaks niigi pikad ootejärjekorrad kujunevad. “Streik kestab nii pikalt kui vaja – kuni saavutame tervishoiutöötajaid rahuldava lahenduse,” on Luige arvamus.
Kui streigi esimesel nädalal kollektiivlepingu allkirjastamiseni pole jõutud, laieneb 8. oktoobrist tööseisak Tallinna ja Tartu haiglate statsionaari ning streigiga liituvad Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haiglad, kus ei toimu ambulatoorset vastuvõttu.
Kui ka see ei peaks aitama, on kavas peatada kogu plaaniline arstiabi suuremates linnades. Luik ei välista, et nende kuue suurema linna haigla kõrval võivad streigiga ühineda ka väiksemad haiglad.
Mida patsiendid teadma peaksid
Luige sõnul ei peatu arstiabi streigi ajal kuni 18aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele. “Streik ei mõjuta ka kiirabi ja erakorralise meditsiini osakondade tööd haiglates, keegi vältimatu arstiabita ei jää,” rahustab Luik.
Samuti jätkub Luige kinnitusel juba haiglas viibivate patsientide ravi, kuid uusi plaanilisi haigeid tööseisaku ajal vastu ei võeta.
“Murelikuks teeb patsiente muidugi see, et registreeritud vastuvõtud jäävad ära ja nad peavad leppima pääsuga arsti, füsioterapeudi, laborandi või tehniku juurde kunagi hiljem,” märgib Luik.
Töökoormus muudab ravitulemused kehvaks
Arstide liidu eestseisuse liikme Vivika Adamsoni väitel võib üksikuid haigete vastuvõtte siiski ka streigi ajal toimuda, kuna arstide ja teiste meditsiinitöötajate osavõtt tööseisakust on vabatahtlik.
Täpsemat teavet töökorraldusest sellal jagavad patsientidele haiglad. Üldinfot avaldatakse arstide liidu ja tervishoiutöötajate kodulehtedel ning ajakirjanduses.
Kas meditsiinitöötajate streigiga ühinevad ka perearstid, see selgub Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku arvates nädala teisel poolel. Samas lubab ta, et kui perearstid streigiga ühinevad, saavad kiiret abi vajavad haiged ikkagi abi.
“Suur töökoormus on kõige suurem probleem ja järgmisena madal palk,” nimetab tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik kaks peamist põhjust.
Luige sõnul ei näe nad enam muud võimalust, et meie haiglad arstidest, õdedest, hooldajatest ja teistest spetsialistidest tühjaks ei jookseks. Mida enam nigela palga ja suure koormuse tõttu töölt lahkutakse, seda enam kasvab allesjäänute koormus.
“Kui valitsus ja haiglate liit tulevad meiega läbirääkimiste laua taha ja enne oktoobrit õnnestub sõlmida üleriigiline kollektiivleping motiveeriva töötasu ja normaalse töökoormuse osas, vaid sel juhul jääb streik ära,“ väidab Luik.
Ka Vivika Adamson kinnitab, et meditsiinitöötajate välismaale lahkumise tõttu on muutunud siiajääjate koormus väljakannatamatult suureks ning kõiki abivajajaid ei saa samas mahus aidata. “Arstid ja õed streigivad selle nimel, et nad saaksid ka edaspidi ravida patsiente oma kodumaal normaalse koormuse ja motiveeriva palga eest,” lisab ta.
Perearstid on valmis streiki toetama
“Perearstidel on soov ja valmidus streigiga ühineda suur, arstid hoiavad kokku, ja kui vaja, paneme ka nüüd seljad kokku,” selgitab perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik, kes on Tallinnas töötava perearstikeskuse Sinu Arst juhataja.
Perearstid on aastaid üritanud selgitada oma probleeme läbirääkimistel haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga. Paraku pole Talviku sõnul nende kümneid ja kümneid ettepanekuid olukorda paremaks muuta piisava tõsidusega võetud.
Asjad liiguvad ikka teosammul ja Talvikule tundub, et sageli polegi soovi asju muuta. “Näeme, et tervishoius lähevad asjad kolinal allamäge ja peab kiiresti otsustama,” lisab ta.
Perearstide meelest peaks esmatasandi arstiabi rahastamispõhimõtted ja korraldus muutuma ratsionaalsemaks. Neiks muutusteks ei kulukski palju raha, pigem on see võimalus, kust kokku hoida.
“Raha oleks vaja perearstikeskustele lisapersonali juurdepalkamiseks, sest töökoormus on kasvanud üle pea,” toob Talvik välja perearstide ühe põletavaima mure. “Liigne koormus lihtsalt tapab arstid ja õed ära, see toob kaasa ka vigu ja patsientide rahulolematust.”
Sotsiaalministeerium etteheidetega päriselt nõus pole, vaid väidab, et arstide ja õdede probleemidega on tegeldud küll.
Suvine majandusprognoos andis suunised, kui suureks palgatõusuks riigi rahakott järgmisel aastal valmis on.
“Sel reedel teeme kogunevale haigekassa nõukogule ettepaneku arutada tervishoiutöötajate 3–5protsendist palgatõusu järgmisel aastal,” on lubanud sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet.
Paraku on tervishoiutöötajate nõudmised, mis neid streikima sunnivad, märksa suuremad.
Arstid ja õed loodavad, et nende 1. oktoobril algav streik on tulemuslik. Kui riik võimaldaks neil töötada normaalse koormusega ja motiveeriva palga eest, pidurduks nende Eestist lahkumine ja peatuks tervishoiusüsteemi lagunemine.
Peamised nõudmised
Miinimumtunnitasu tõus:
- arstidel ja hambaarstidel 7.16 eurolt 8.60 eurole;
- õdedel ja ämmaemandatel 3.83 eurolt 5.50 eurole;
- hooldustöötajatel 2.11 eurolt 3 eurole.
Kehtestada töökoormuse standardid ehk patsientide hulk ühe arsti, õe ja hooldaja kohta normkoormusega töötades.
Allikas: Eesti Arstide Liit
