Ilmus “Torma Album” VI
Raamatu trükkitoimetajana tänan Tormalaste Kodupaigaühenduse nimel kõigepealt albumite koostamisel põhitööd teinud Endel Laulu, kes haiguse tõttu ei ole viimasel kolmel aastal saanud kodupaiga tegevuses osaleda. Esialgu ei olnud "Torma Album" VI kavandatud koostada kindla suunitlusega, nagu seda oli näiteks Paul Aristele pühendatud viies almanahh.
Tänu praegusele Torma Maarja koguduse õpetajale Mehis Pupartile lisandusid esialgu laekunud artiklitele Ylo M. Pärniku uurimus, ajaloolase Indrek Jürjo artikkel pastor Johann Georg Eisenist, kirikuõpetaja Esra Rahula artikkel Torma koguduses aastatel 1947-1954 teeninud ning hiljem EELK peapiiskopiks olnud Edgar Hargist ja kirikuõpetaja Jaan Muru meenutused tema tegevusest Torma koguduse hingekarjasena aastatel 1964-1983. Üheks Torma jaoks oluliseks mineviku suurmeheks on baltisakslasest estofiil ja kirjamees Georg Julius von Schultz-Bertram. Tal oli võimalus Tormas elada ja siinset haridus- ja kultuurielu arendada. Sellest ka kirjutised albumis. Tänusõnad muidugi ka Torma vallavalitsusele, kelle toetusel kodupaiga-almanahhid on saanud ilmuda, aga tagasivaates ka kõigile kooli- ja kirikuõpetajatele, kes juba aastasadu on tormalaste vaimuelu edendamise eest hea seisnud. Kuidas siis seekord nii suur kirikuteemaliste artiklite osakaal?
Aga seepärast, et tihtilugu kiputakse kiriku osa hariduse kujunemisel unustama.
Kinnituseks lühidalt ka siinkohal väike meenutus. Kooliharidusest saame rääkida juba alates 13. sajandist, esialgu küll linnades, kus koolid asutati kirikute ja kloostrite juurde ja saksakeelset haridust anti tulevastele vaimulikele.
Oluliseks etapiks oli dominiiklaste kloostri asutamine 1229. aastal ja hiljem, 1244, kooli rajamine. Munkade hulgas oli ka eestlasi ja kloostri kirikus peeti aeg-ajalt eestikeelseid jumalateenistusi. Põlisrahva esimesed haridusealged hakkasid tekkima alles pärast reformatsiooni. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni ja seega vajas see ka koole, kus sai ja tuli õppida nii kirja- kui ka jumalasõna. Nii pani reformatsioon aluse põlisrahvakeelsele kooliharidusele. Kui tihedalt oli hariduse võimaldamine seotud kirikuga Rootsi ajal ja edaspidi ja missugune osa oli kirikuõpetajatel Torma kihelkonnas, sellest saamegi pikemalt lugeda eespool nimetatud artiklitest. Juba avaartiklis viitab Mehis Pupart sellele, kust on tulnud haridus meie maale ja kuidas me oleme saanud kultuurrahvaks.
Sarnaselt varem ilmunud albumitele, sisaldab albumi kuues osa kirjutisi Torma kultuuriloo kaugemast ja lähemast minevikust tänapäevani.
Lisaks võidupüha meenutamisele kirjutab Torma vallavanem Riina Kull kokkuvõtvalt, mida olulist on vallas viimase viie aasta jooksul toimunud.
Ajaloolane Endel Laul kirjutab albumis Torma ja Kõnnu vanemast ajaloost ning toob seni avaldamata meenutusi Paul Aristest. Analüüsiv ja kokkuvõtvalt kaheksat järeldust sisaldav artikkel hariduselust seisuga 2007 pärineb samuti Endel Laulult.
Eelmistest albumitest tuttav autor Ott Kurs on võtnud vaatluse alla Mustvee linna lähimineviku läbi oma õpetajatöö Mustvee 1. Keskkoolis.
Oma teises artiklis vahendab Kurs lugejale kooli- ja kirjamehe Jaan Roosi saatust, kes pidi aastaid end NKVD eest varjama, rännates Torma ja Kodavere mail. Samal teemal - nõukogude võimu repressioonid Eesti külas - on albumis keeleteadlase Helgi Vihma artikkel 1941. aasta juuniküüditamisest Sadala valla Kilbavere külas.
Geoloog Vello Nõmmsalu artikkel viib lugeja eluta looduse valdkonda, selgitab maa kihtide ladestumise ja pinnavormide moodustumise protsesse. Torma puhkpilliorkestris mänginud, orkestri ajaloost kirjutanud ja Riiklikus Akadeemilises Meeskooris laulnud põline RAM-i laulja ja päritolult kõndlane Vello Mäeots teeb kodupaiga inimestele lähedasemaks armastatud dirigendi Gustav Ernesaksa, kelle taktikepi all on laulupidudel laulnud ka paljud tormalased.
Traditsiooniliselt on albumis leidnud oma koha Jaan Viigi ja Rein Koppeli luuletused. Albumis on artikkel igas õpilases vaimsust äratada püüdnud kirglikust õpetajast ja kirjandusteadlasest Bernard Söödist. Oluline osa albumis on ka kooli teemal.
Armastust oma kodukoha ja vastrenoveeritud koolimaja vastu õhkub albumis avaldatud C. R. Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli õpilaste kirjutistest ning Triin Välbi kõnest, mille ta pidas 2009. aastal C. R. Jakobsonile pühendatud kõnevõistlusel. Torma koolist ning Torma tänapäevast ja tulevikust avaldab oma mõtteid õpetaja Ülle Säälik. Kunagine kooliõpetaja Juta Õunapuu maalib aga oma lapsepõlvemängude kirjelduste kaudu meie ette detailse pildi Torma koolist ja selle ümbrusest möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel ja aitab sellega eakaaslastel tuttavaid mälupilte üles soojendada. Mõnusa huumoriga annab Torma elust ja ka selle kitsaskohtadest aimdust loodusemees Arvo Raudsepp.
Temagi käsikirjas oli juba algselt albumi põhiteemat teadmata suurte tähtedega kirjutatud kaks sõna - KIRIK ja KOOL.
Minu kirjutise pealkirjas ja kogu sisus tuleks rõhutada sõnapaari enne kui. Igakülgselt haritut inimest on peetud isegi Eesti püsimajäämise üheks olulisemaks eelduseks. Muidugi tuleb lastele õpetada ikka ka seda, mis poeet Leelo Tungla luuletuses kirjas, aga me kõik, eeskätt aga õpetajad, peame mõtlema ja püüdma tegutseda nii, et õpetatu ei läheks hiljem kurjuse teenistusse. Kahjuks annavad üha uued ja uued kurvad teated laiast maailmast sellele kahtlusele kinnitust.
Aga optimismi annab see, et Tormas on tegusad nii kirik kui ka kool, ja tegus on ka põl- Ilmus "Torma Album" VI lumajandusühistu, sest edukas künd sõna ja sulega eeldab edukat kündi ka adra taga.
Torma albumi järjekordse osa esitlus toimus 4. augustil esinduslikul ja rahvarohkel Võtikvere raamatupeol. Tõsi, raamatu tutvustus langes ajagraafiku nihkumise tõttu veidi ebasoodsale ajale, mil vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves hakkasid just ürituselt lahkuma, kuid "Torma Albumi" VI osa omanikuks nad siiski said.
Tähelepanu on äratanud see, et meie kodupaigaga seotud inimeste hulgas on nii palju entusiaste, kes oma vabast ajast, tihtilugu suurele töökoormusele vaatamata on leidnud aega ja tahtmist heategevuslikult, s.t tasu saamata tekste ja fotosid koguda, kirjutada ja teha kõike muud, mis raamatu valmimiseks vajalik. Hinnatud on ka kogu Eesti jaoks ainulaadse, ühe valla ja kihelkonna ajalugu ning kultuuri- ja majanduselu käsitleva mahuka korduvväljaande traditsiooni hoidmine ja järjepidevus.
"Torma Albumi" I osa ilmus Eesti esimese iseseisvusaja lõpul 1939. aastal, selle hävitamise tõttu osutus vajalikuks koopia(faksiimile)-väljaande ilmutamine. Taasiseseisvunud Eestis ilmus 1997. aastal albumi teine osa ja seega on viimase 15 aasta jooksul ilmunud viis keskmiselt sajaleheküljelist väljaannet, mille kasutamist hõlbustavad ja täiendavat informatsiooni annavad allikmaterjalidele viitavad artiklite allmärkused ning isiku-, kohaja asutustenimede registrid raamatu lõpus.
Kaalu annab väljaandele ka see, et autoriteks on lisaks kodupaigauurijatele ja omavalitsusjuhtidele paljud teadlased, nagu näiteks Indrek Jürjo, Ott Kurs, Endel Laul, Valdek Pall, Tõnis Parksepp, Helgi Vihma. Kodupaiga-almanahh peaks pakkuma huvi igale tormalasele ja teistelegi, kes tahavad senisest rohkem ja üksikasjalikumalt Eesti eri paikadest teada saada.
Lõpetuseks veel ka väike meeldetuletus. Teeme ettepanekuid ja kaastööd järgmiste almanahhide koostamiseks ja kodukandiliikumise edendamiseks.
