Sõmeru rahvas käis savi saladusi avastamas
Tegelikult seletati iga õppepäeva alguses põhjalikult lahti konkreetsed tööülesanded ja metoodika ning projekt algas Alla Tsupsmani põhjaliku slaidiprogrammiga savist kui materjalist ja selle töötlemisest. Õppepäevade jooksul said huvilistel selgeks peamised töövõtted ümarvormi valmistamiseks, vaagna valmistamiseks rulltehnikas või saviplaadist vormimisega, vormiti ehteid ja pisiplastikat.
Selgus, et keraamika valmistamine on pikk protsess, kus omajagu aega kulub kuivamisele ja põletamisele. Kes voolimisel silumisega palju vaeva ei näinud, pidi hiljem palju aega kulutama eseme lihvimisele.
Glasuurimise keerdkäigud olid aga tõeline pähkel - tuli kataloogipildi järgi ära aimata, mis värvi sinu tehtud tass pärast glasuurimist jääb ning kuidas seda toorikule peale kanda. Igatahes möödus kahe õppepäeva vaheline aeg suures põnevuses ja valminud keraamiliste esemete omanäolisus oli lausa üllatav.
Et saviesemed vajavad pikka kuivamisaega ning savikotta ostetud keraamika-ahi võimaldab ka klaasisulatust teha, siis tehti vahepeal tutvust ka klaasitöödega.
Peamised töövõtted võimaldasid juba dekoratiivse tarbeeseme valmistamist, kus värvilistest klaasikildudest ja vanast aknaklaasist sulatati kokku kaunid ehted, vitraažid ja taldrikud.
Avastamisrõõmu pakkus õppeekskursioon Tallinnasse tarbekunsti ja disainimuuseumi, kus tutvuti Eesti keraamika ajalooliste tähtteostega. Tänapäeva keraamikute ja klaasikunstnike töid-tegemisi käidi kaemas Meistrite gildi ja Katariina käigu keraamika- ja klaasikodades.
Savikoja õpitubadele tagasi vaadates tundis juhendaja Toivo Reinsoo heameelt inimeste innukusest ja töörõõmust.
Tema sõnul olid kursustel valminud esemed originaalsemad ja ilusamad kui tema oleks osanud oodata. Projekti „Sõmeru savikoja õpitoad" käigus valminud töid sai näha ülevaatenäitusel Sõmeru keskusehoones 6.-14. septembrini.
Projekti toetas PRIA Leaderi- programm.
