05.augustil 1951.a. toimusid Lihulas rajooni kergejõustiku võistlused, mille võitjaks tuli "Murrangu" kolhoosi võistkond. Rahvas tuli suure õhinaga kaasa. Meil ei olnud kindlat meest, kes jookseks 3000 meetrit. Juhan Reepalu pakkus ennast jooksjaks. Paaril õhtul käis omapead kuskil isegi proovimas. Juhanil jäi kaasa tulemata ja meil 3000 meetris osalejat ei olnud, kuid üldvõit kuulus ikka meile.

Kolhoosil sel ajal veel veoautot ei olnud. Veoauto sai tellitud "Laine" kalurikolhoosist. Neil oli suur Zil veoauto ja autojuhiks Mälikülast Oskar Kruusmann. Illuste mõisa juurest võtsime sõidule ka mõned sealsed "Ühisjõud" kolhoosi võistlejad, kellede eestvedajaks oli Harald Märk (kolhoosi arvepidaja).

Saime teada, et Kastna "Arengu" kolhoosi võistkond tuli Pärnu rajooni üldvõitjaks. Sai Kastna rahvaga mõtteid vahetatud ja kutsusime 26.augustil nemad Saulepi võistlema. Oli ilus pühapäevane päev koolimaja kõrval spordiplatsil. Rahvas koguneb ja teeme viimaseid ettevalmistusi võistluste avamiseks.

Rahvast tuli palju kokku. Kastna rahvas enamuses tuli jalgratastel. Võistlused olid tasavägised ja võitjaks osutus "Murrangu" kolhoosi võistkond. Pärast oli koolimajas tore pidu, mille lõppu tumestas veidi üks õnnetus. Peo üldkorraldajaks oli Künnissoo Liisi (Liisi Paldis), kes oli sel ajal Saulepi rahvamaja juhataja.

Peo käigus võeti ka natuke viina. Sel ajal oli Kõrepõlde Juku (Johannes Kõrsmaa s.1919.a.) meie kandi keskmisest veidi varakam poiss. Tal oli lisaks hinnalisele jahipüssile, suurele akordionile juba ka suur BMV mootorratas. Mootorratta omanik oli juba viimse peal poiss.

Koolimaja värava lähedal mäel sattusid kokku Juku oma mootorrattaga ja Saulepi mõisas elav Kihnu Jans (Jaan Lamend) oma jalgrattal. Mõlemal mehel ka väikesed pitsid võetud, Jans oli üldiselt suurem võtja.

Jansi vigastused päris suured. Oli nagu teadvuseta olekus. Peol oli üks rändkino mees oma veoautoga. Panime veoautokasti Minnuse küünist põhku-heinu ja Jansi sinna lamama. Mina olin praktiliselt kaine ja pidin Jansiga autokastis kaasa sõitma. Püüdsin tema verist pead kuidagi paremini hoida. Jõudsime Varblasse arstimaja juurde ja ajasime vana Mureli (Jaan Murel -arst) üles. Tuli autokasti, vaatas ja katsus siit-sealt. Varbla haiglasse panek ei tulnud kõne alla. Kohe ja ruttu Lihula. Jõudsime Lihula ja seal saime Jansi haiglasse maha panna. Päikese tõusu ajaks jõudsime Saulepi koolimaja õue tagasi. Pidu oli lõppenud ja rahvas laiali läinud. Oma sonimütsi panin õhtul riidehoidu nagisse ja nüüd seda enam seal ei olnud. Mõne päeva pärast jõudis Jans ka omal jalal Lihulast jälle koju.

Koolimaja juurest sõitsime Taltsi metsavahi majja vaatama, kuidas on Johannes Kõrsmaa tervislik olukord. Seal oli veel paar meest. Oli ka Leida Pärtel, hilisem Juku seaduslik abikaasa, kes sellel hommikul oli päris nutune. Miilitsa kätte uurimisele keegi ei läinud.

Panen nüüd siia kirja meie sportlaste mõned paremad tulemused nendel kahel võistluspäeval. Kirjapaneku aluseks on asjaosaliste tolleaegsed diplomid.

Lihulas:

1. Salme Selberg-Ruusmäe esikohad 100, 200 ja 400 m jooksudes ning kõrgus ja kaugushüppes. Vastavalt 14,9 , 31,0 ja 73,7 sek ja 1.20 ja 4,36 meetrit.

2. Hilda Tammann-Raavel esikoht granaadis ja odas, vastavalt 36,89 ja 30,80 meetrit. Teine koht kuulis ja kettas, vastavalt 9,71 ja 22,81 meetrit.

3. Erna Tammann-Hein esimene koht kettas - 23,84 meetrit.

4. Jaan Männiste - esikohad 400 m jooks 60,0 sek ja kaugushüpe 5,61 meetrit.

Saulepis:

1. Salme Selberg-Ruusmäe, esikohad 100 ja 400 meetri jooksudes ja kõrgus ning kaugushüppes. Vastavalt 14,4 ja 65,8 sekundit, ning 1,15 ja 4,45 meetrit.

2. Hilda Tammann-Raavel esikoht granaadis ja odas. Tulemused 33,78 ja 28,03 meetrit.

3. Erna Tammann-Hein esikohad kuulis ja kettas. Vastavalt 9,67 ja 24,78 meetrit.

Jaan Männistet ei olnud enam kohal Saulepi võistluse päeval. Sõjakomissar oli tema saatnud juba Leningradi kahurväekooli.

Olen üle 50 aasta mõelnud seda Ernst Perteli fenomeni. Kuidas ta ikka suutis rahvast sporditööle kaasa kutsuda? Ta oli sündinud liider või eestvedaja, keda eriti tihti ei sünni. Pahatihti selliseid sündinud liidreid meie ühiskond ei oska ära kasutada. Hilisemal ajal käis ta päris tihti Varblas oma õel külas. Igal aastal oli temaga 2-3 kohtumist ja iga kord tegi ta ettepaneku - kutsume korraks kokku veel allesjäänud inimesed, kes pool sajandit tagasi võistlesid Saulepi kooli spordiplatsil. Aeg läks ja kokkukutsumine on senini tegemata. Nüüd pole enam Ernst Pertelit - tema maine keha tuhastati 07.02.2003.a. Tartus. Siit moraal - kui keegi teeb mõistliku ettepaneku, siis katsume selle heaks kohe midagi teha. Arvestagem sellega - meie aeg hakkab läbi saama. Peame kiirustama.

Õhu Siimul 24.aprill 2012.a. Manivald Müüripeal