Igatsuste imelind jäi ühe tiivaga

Zdeněk Fibichi "Poeemi" helide saatel, põlev mälestusküünal käes, tulevad mõtlikul vaiksel sammul Sirje Miljan, Dagmar Parts, Novella Hanson ja Elle Pikker. Seisatavad ja asetavad lavale küünla tänutäheks Helmi Keernikule enam kui viiskümmend aastat tagasi antud õpetuste ja ilusate lapsepõlveaastate eest. Aastate eest, milles oli tantsu, laulu ja sõna - igaühele tema eelduste ja võimete kohaselt.

Helmi Keernik kirjutas ka ise näidendeid, nii sai ta oma lastesektori lapsi tundes anda osa, kus lauljad lapsed said laulda, tantsuhimulised tantsida ning viisipidamatud sõnalise osaga tegelda.

Suurepärane koostöö oli Helmil kultuurimaja kunstilise juhi Heldur Vatseliga. Vatseli poolt oli ka kirjutatud muusika Helmi Keerniku viimasele lastenäidendile „Sõnajalaõis". Tõrva kultuurimaja lasteringis oli neil aastatel enam kui 30 last. Etenduses rakendati kõik lapsed, sest oldi ühe kollektiivi liikmed - see liitis siis ja seob neid lapsi ka veel täna. Tänu Sinule, Helmi! Helmi Keerniku esimesed õpetajad olid tantsijad Lilian Looring ja Robert Rood. Õppetunnid olid rasked, kuid püsivus viis sihile. Lavaga on juba kord nii, et see, mis paistab teistele kerge, tuleb läbi eelneva higi ja vaeva. Suureks sündmuseks Helmi elus oli pääsemine Vanemuise lavale rühmatantsijana. Lisaks tantsule õppis Helmi Tartus ka keeltekoolis madam Selli juures saksa keelt.

Tallinnas oli Helmil õnn õppida keisrilinnas Peterburis Maria Teatri endise baleriini Jevgenia Litvinova klassikalise tantsu eratundides. 1938. aastal sõlmiti Helmiga tööleping Itaaliasse, kuid hilinenud dokumentide vormistamise tõttu jäi see sõit ära. Võibolla oli see õnn, sest peagi puhkenud maailmasõda oleks ära võtnud tagasitee kodumaale.

Kodulinna tööle asudes töötas Helmi Keernik Tõrva lastesõime juhatajana. Hiljem kandideeris ta Tõrva kultuurimaja juhataja vabanenud kohale, kuid kodulinna juht hindas tema võimeid kultuurimaja koristaja, kütja ja riietehoidja vääriliseks.

Hoolt vajav vana ema ja kasutütar Ira vajasid abi. Helmi võttis pakkumise vastu, sest elus oli kord niisugune aeg ...

Oma suurt armastust ja õpitud ametit sai ta rakendada pühendunult Tõrva kultuurimaja lasteringis, kus ringijuhi tasu tuli tihti kulutada dekoratsioonide ja esinemiskostüümidele.

Helmi Keerniku elu ja tegemised on talletatud väärtuslikku kodu-uurimistöösse "Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast", mille koostas õpilane Katrina Meriste Helme sanatoorse internaatkooli õpetaja Mall Lepiku juhendamisel.

Helmi Keerniku mälestusele pühendatud üritust sarjast „Juured" aitasid läbi viia kasutütar Ira Petrova, Võru gümnaasium, Hilma Karu, Eve Valliste, tantsustuudio Lys, tantsija Heli Kohv Tartust, Tõrva kultuurimaja rühma Eideratas liikmed, Heinar Hernits, Loreida Oja ja teised, filmile jäädvustas doktor Mati Mölder Tartust.