Vaidlused Rannamõisa kultuuriküla üle kütavad endiselt kirgi

Harku vallas on viimased neli aastat kirgi kütnud vaidlused Rannamõisa plaanitava kultuuriküla üle. Vägikaigast veavad omavahel MTÜ Tabasalu kultuuriselts koos valla esindajatega ning murelikud Rannamõisa elanikud.

Kultuuriküla tahetakse rajada Rannamõisa lasteaia tagusele alale, kus asuvad kunagise karjamõisa paekivist hoonete varemed. Mitmed kohalikud on aga kategooriliselt vastu kultuurikülaga kaasnevatele auto- ja rahvarohketele üritustele. Küll ei panda aga kätt ette ühelegi rahvamassidega mitteseotud rajatisele.

Osapoolte avalikest kohtumistest ning kirjavahetusest hoolimata on seni kõik läbirääkimised liiva jooksnud. Kas ja millal suudavad kultuuriselts, vald ja kultuuriküla vastu olevaid Rannamõisa elanikke esindavad viis meest - Are Piel, Peeter Muruste, Veiko Potisepp, Jüri Talu ning Jaanus Taperson - omavahelisele kokkuleppele jõuda, pole praegu selge.

Massiürituste hirmus

Ärevaks teeb valla ja kultuuriseltsiga võitlusesse asunud külamehi eelkõige see, et praeguse detailplaneeringu versiooniga tahetakse muuta piirkonna sihtotstarvet. "Me tahame, et tegu oleks ka edaspidi rahuliku aedlinnaku piirkonnaga, kus ei saa korraldada lärmakaid massiüritusi. Kui see nii planeeringusse jääks, oleks meil vähemalt hiljem alus, millele jamade korral viidata," räägivad mehed.

Kultuuriküla vastaste esindajad on kindlad, et just spordihall ja kontserdimaja, mille vastu kõige häälekamalt ollakse, on vastaspoolele tähtsaimateks rajatisteks, kuna nende pealt on võimalik raha teenida: "Hetkel puudub meil kindlus, et vald ei kujundaks kultuurikülast keskust, mille äramajandamiseks muudetakse see ühel hetkel äriettevõtteks."

Äri ajada ei saa

Tabasalu kultuuriseltsi eestvedaja Kalev Konsa sõnul on aastatega kohalikele palju vastu tuldud ning esialgsetest plaanidest, mis võinuks müra põhjustada, loobutud. "Mingist hetkest ei saa enam taganeda, siis võib kultuuriküla mõtte maha matta," on Konsa veendumusel, et päris ilma muusikakooli ja spordisaalita edasi minna ei saa.

Harku valla abivallavanem Erik Sandla lükkab ümber ka väited, nagu oleks vallal seoses kultuurikülaga ärilised huvid. "Meie ainus huvi on, et pargiala saaks korrastatud ja sinna rajatud vallaelanikele sotsiaalobjektid," räägib ta. See, et kultuuriselts tahab aeg-ajalt kontserte korraldada, tuleb tema sõnul sellest, et halduskulud vajavad katmist ja neid ei taheta tõenäoliselt valla eelarvesse suruda.

Kalev Konsa sõnul pole põhjendatud ka hirmud, justkui oleks kultuuriseltsil omad ärilised huvid. "Kui asi praegusel kujul teoks saaks ja seda tulevikus keegi muuta tahab, siis lõpuks kirjutab ikkagi vald ala rentnikule ette, kas seal üldse midagi muuta tohib. Seega on äri ajamine seal ka tulevikus valla nõusolekuta võimatu," selgitab Konsa.

Vaade Hülgeküti teele, mille kortermajade mitmed elanikud on andnud allkirja teest paremale poole jäävale alale planeeritava kultuuriküla vastu. Viimastel nädalatel on aga nii mõnigi varem projekti vastu olnud elanik oma arvamust muutnud. Kogutakse allkirju

Viimastel nädalatel on pead hakanud tõstma ka kultuuriküla pooldavad vallaelanikud.

Algatatud on lausa allkirjade kogumine. Abivallavanem Erik Sandla sõnul on pärast rahulikku ja põhjalikku selgitust mitmedki varem kultuuriküla vastu olnud oma meelsust muutnud. "Planeeritava kultuuriküla naabruses elavad inimesed hakkavad lõpuks mõistma, et just neil on võimalik kõige enam võita. Nende oma lapsed saavad kodu juures käia ringides või trennis," toob Sandla näite.

"Harku vallas ei ole ühtegi sellist avalikku hoonet, kus kultuuriüritusi toimuks ja neid korraldada saaks. Mulle tundub, et kultuurielu on siin seetõttu ka soiku jäänud," räägib kultuuriküla kahe käega pooldav Vääna-Jõesuu elanik Sigrid Saarep. Samuti on ta kindel, et tänapäevaste lahendustega saab majad muuta selliseks, et sealt ükski heli välja ei kostu.

"Pealegi ei ole Rannamõisa enam ammu vaikne maakoht, kuhu sel ettekäändel midagi ehitada ei võiks," jääb Saarep endale kindlaks.

Maavanem õlekõrreks

Valla ja kultuuriseltsi nägemusega vastassuunas ujuvad viis meest on aga enda nõudmistes kindlad. Oodatakse alternatiivseid pakkumisi, mis arvestaks nendepoolseid ettepanekuid ning oleks sisuliselt lahti seletatud. "Selgelt tuleb välja tuua kultuuriküla võimalikud kulud ja tulud, eks sealt ole näha, millest ja kuidas end ära hakatakse elatama," räägivad mehed.

Vaidlustesse takerdunud detailplaneering vajab aga kehtestamist. Abivallavanem Sandla sõnul tuleb osapoolte jätkuva vastasseisu kestes ühel hetkel teha kaalutlusotsus, mis võib viia selleni, et vaiete lahendamiseks minnakse maavanema juurde. "Teine võimalus on, et vald või kultuuriselts taganeb sõlmitud lepingust ning loobub kultuuriküla rajamisest praegu ettenähtud kujul," märgib ta.