Kodanik: „Las vallavanem tuleb oma kõpskingakestega kanalisatsiooniprobleemi lahendama"

Omavalitsusi, kus olulisematel kohtadel on valdavalt mehed, on Eestis väga palju. Neid, kus jämedam ots naiste käes, on käputäis - täpsemalt neli valda ja Sillamäe linn. Üldse on naisomavalitsusjuhte Eestis 24. Taheva vallavanem Monika Rogenbaum arvab, et naistel on end juhtival kohal alguses raskem kehtestada, aga edaspidi loksuvad asjad siiski paika.

Ligi 800 elanikuga Taheva vald on üks neist omavalitsustest, kus naise käes nii vallavanema kui ka volikogu esimehe ametipost. Seejuures jookseb Rogenbaumil üheksas ametiaasta.

„Viimastel aegadel pole enam skeptilist suhtumist eriti kohanud, aga vallavanemana tööd alustades kostus seda küll. Huvitav, aga tean, et just mõned naised olid sellele üsna tõsiselt vastu, et vallavanemaks asub naisterahvas," rääkis Rogenbaum.

Samuti naistevõimuga Kareda vallavanem Triin Pobbol loodab, et kohalikel ei ole tema kui naisomavalitsusjuhi vastu midagi. „Ei ole ju nii, et naine paadis, paat põhjas," sõnas Pobbol. Tema sõnul algas niiöleda naistevõim vallas 2009. aasta kohalike omavalimiste valimiste järel. Siis oli olukord veel enam naiste kasuks - ka kirikuõpetaja ja koolidirektor olid naised, nüüd on need postid meeste käes.

Taheval naisi rohkem, Karedal vähem  

„Taheva vallas ongi juhtivatel kohtadel valdavalt naised. Hallatavate asutuste ja valla loodud sihtasutuse juhid on naised. Asutustes on majandusjuhatajad ja need on mehed. Ajas see eriti muutnud pole. Volikogus on kolm meest ja kuus naist. See on küll muutunud, varem oli suhe selline, et selge ülekaal oli volikogus meestel," rääkis Monika Robenbaum.

Kareda vallavanema sõnul on neil ametnikud pea kõik naised, neljaliikmelises vallavalitsuses on aga Pobboli kõrval kolm meest. Üheksa liikmega volikogus on naisi kolm.

„Eelmisel aastal, kui juhtisin juhatuse esimehe tasemel Järvamaa Omavalitsuste Liitu, olin ainuke naine 12-liikmelises juhatuses," märkis Pobbol. Ta meenutas ka seda, et oli eelmisel ja üle-eelmisel perioodil Raplamaal asuva Kaiu valla volikogu liige. Siis olid sealgi vallavanem ja volikogu esimees mõlemad naised ning volikogus üheksast liikmest viis naist.

Naistel enesekehtestamine algul raskem

Ehkki see ei tohiks nii olla, siis on meie ühiskonnas siiani paratamatu, et on neid, kes pelgalt selle peale, et juhtivale kohale saab naine, hakkavad nina kirtsutama. Monika Rogenbaumi sõnul ei ole see tema puhul enam aktuaalne, aga varem on ta sellist suhtumist kogenud küll.

„Tuleb meelde, kuidas aastaid tagasi üks kodanik irooniaga teatas, et las vallavanem tuleb oma kõpskingakestega kanalisatsiooniprobleemi lahendama. Sai lahendatud. Olen ka seda tundunud, et kui inimene tahab midagi väga läbi suruda, milleks tal tegelikult õigusi pole, siis valitakse üleolev ja ebameeldiv käitumismaneer ja arvatakse, et küllap naisterahvas seda taluda ei suuda ja murdub. Aga kindlasti satuvad selliste rünnakute alla ka mehed. Kokkuvõttes võib öelda, et tundub, et naistel on enesekehtestamine alguses raskem kui meestel, aga ma siiski arvan, et ajaga loksuvad ka need asjad paika," ütles Rogenbaum lõpetuseks.

Võib-olla veel lisaks üks ajalooline fakt - olin eelmisel perioodil (ja ka üle-eelmisel) Raplamaal asuva Kaiu vallavolikogu liige. Siis oli 9liikmelises volikogus naisi 5, volikogu esimees ja vallavanem olid ka naised.