Lisaks Sõmeru koolile osalevad selles projektis veel Portugali, Belgia, Sloveenia ja Poola koolid. Meie eesmärgiks oli tundma õppida nii oma maa kui ka partnermaade vanu mänge, need selgeks õppida ja leida taas koosmängimise rõõm. Projekti lõpuks on plaanis mängud kokku koguda Euroopa mängude käsiraamatusse, et ka pärastpoole oleks hea leida mõni tore mäng, kui kodus või klassiõhtul igav hakkab. Koos vanaisade ja vanaemadega kogusid lapsed eelmisel aastal kokku ligi 40 mängu. Nende hulgas tulid välja omaaegsed popimad mängud, nagu mädamuna ja rahvastepall, aga ka paberikull, telefon ja silmapilgutamine.

Kui kõik projektipartnerid Portugalis kokku said, olid kõigil oma maa mängud kaasas teistele jagamiseks. Ja oh üllatust: Sloveenia lapsed mängivad samuti mädamuna, Poolas on väga popp rahvastepall ja belglased tõid kaasa rõngastega märkiviskamise mängu, mida Sõmeru koolis rekordite päeval igal aastal mängitakse. Portugalis Fundao koolis külas olles õpetasime sealsetele lastele eesti traditsioonilisi ringmänge, mida mängisid juba meie vanaemad-vanaisad oma lapsepõlves. Lapsed said meie mängud ruttu selgeks ja oli väga lõbus! Ja siis tuligi õpetajatel mõte ka oma koolis samamoodi koos vanavanematega vanu ringmänge mängida.

Vanavanemaid tervitasid kooli aulas laululapsed ning kui olid kõlanud laulusõnad „Mäng on väikese inimese töö...", asutigi mänguringi, et üheskoos tantsida bugit, lapaduud ja šuudrit ning otsida rukkilõikuse mängus uut sõpra. Meelde tuletati paljude lemmikud „Kes aias?" ja „Kaks sammu sissepoole". Katsetati taalrimängu ning rikka ja vaese mehe võitlust ning mitmeid teisi mänge. Kui mänguhoos jõud raugema hakkas, tehti koogija joogipaus, kus kinnitati keha vanaemade toodud maiustuste, õunte, koogi ja moosiga. Oli meeleolukas pärastlõuna ja nii tore oli pärast vanaema-vanaisaga koos koolist koju minna!