TABEL: Linnade edetabelis on end suurte kõrvale pressinud Saue linn

Vaadates kohalike omavalitsusüksuste võimekuse tabelit, näeme, et Eesti Vabariigis linnadena kirjas olevate omavalitsuste olukord on üsna eripalgeline. Tallinn on napilt esimene, talle hingab kuklasse Saue linn. Tagumises osas on Mõisaküla ja Kallaste linnad, neis paikades on aga elanikke alla tuhande.

On päris traagiline, et Eestis üldse alla tuhande elanikuga omavalitsusi on (kokku on neid 41), aga et kaks neist on linna staatusega, on tragikoomiline. Kui võtame näitena, et pisikesed Kihnu ja Noarootsi vallad on väikestena siiski võimekad, siis Kallaste ja Mõisaküla seda pole.

Eestis suuruselt kolmas linn, Narva, on samuti ootamatult taga, alles 100. kohal. Ida-Virumaa linnad on kõik linnade arvestuses tabeli teises pooles.

Kenasti hakkab silma Kuressaare linn. Kuna Narva linn ei ole maakonnakeskus, siis selles arvestuses on punase laterna osas Valga linn, olles kokkuvõttes 88. kohal.

Saue linn võtab alles nüüd võimekusest viimast

Saue linnapea Henn Põlluaasa sõnul on tal tulemuse üle hea meel, kuid talle ei meeldi, et võimekust ei ole omavalitsus hästi ära kasutanud. Põlluaas kerkis Saues võimule käesoleva aasta märtsis.

„Saue on kena ja kodune linn, kuid kahjuks ei saa olla eriti rahul sellega, kuidas oli Saue linn juhitud eelmise linnavalitsuse poolt. Linna raha kasutati ebaotstarbekalt ja paljud olulised arendustegevused ja investeeringud jäid tegemata. Koostöövõime, sealhulgas allasutuste, linna ettevõtjate ja avalikkusega oli madal. Kõik see tingis märtsis umbusaldusavalduse senisele linnavalitsusele ja uue koalitsiooni tekkimise IRL-i ja valimisliidu "Kindlad tegijad - uus tulevik" vahel," selgitas Põlluaas.

Nüüd on linna võimekust Põlluaasa sõnul hakatud siiski positiivselt ära kasutama.

„Oleme sisse viinud mitmeid uusi toetusi - tasuta koolisöök põhikooli lastele, sünnipäevatoetus eakatele, tõstsime sünnitoetust jne. Viime ellu vajalikke investeeringuid - kooli ja muusikakooli ehitus on projekteerimisjärgus, järgmise aasta esimestel kuudel alustame ehitusega. ÜVK projekt kulgeb edukalt, avasime kergliiklustee ja Eesti ühe parima skate-pargi. Suurendasime ja rekonstrueerisime linna suusa- ja kelgumäge, remontisime lasteaeda jne. Valmistume ka linna 20. juubeli tähistamiseks järgmisel aastal," rääkis Põlluaas.

Murekohana toob linnapea välja selle, mis mõjutab kõiki omavalitsusi, kohustuste lisamine ilma rahalisi vahendeid juurde andmata.

„Täna käib järgmise aasta eelarve koostamine, kuid näiteks haridusvaldkonna rahastamise suhtes puudub omavalitsustel ülevaade ja võimalus Haridus- ja Rahandusministeeriumi vastukäivates teadetes orienteeruda," rääkis Põlluaas.

Pärnu linnapea: linn on nagu naftatanker

Kohalike omavalitsuse võimekuse indeksi järgi on linnade arvestuses kaheksandal kohal Pärnu linn (üldarvestuses 17.). Mõne aasta eest kukuti välja esikümnest ning 2011. aastal oldi koguni 21. kohal. Pärnu linna ja kogu piirkonna vaikne kukkumine tahapoole teeb murelikuks ka regionaalministri.

Linnapea Toomas Kivimägi sõnul ei ole linna jaoks tegu siiski halva tulemusega, Pärnumaa omavalitsustest ollakse selgelt esimene.

„Õigustatud on küsimus miks 2010. aasta 15. kohalt on langetud 21-ks. Analüüs eeldab pikemat aega, ent esmapilgul tundub, et lõviosa kukkumisest andsid muutused omavalitsuse finantsolukorras. See parameeter ei hõlma vaid linna võlakoormust, mille vähendamisega on kõik hästi, ent seal on rida teisi parameetrid nagu põhivara elaniku kohta, omafinantseerimise võimekus jmt. Kusjuures tundub, et olulise „panuse" andsime ise, hinnates 2011. aastal põhivara (ennekõike kinnisvarainvesteeringuid) oluliselt alla. Seega ei midagi drastilist.

Teiseks languse põhjuseks võib Kivimägi sõnul olla ka elanikkonna tulude tagasihoidlik kasv 2011. Aastal, võrreldes teiste juhtgrupi omavalitsustega. Keskmine palk jäi 2011. aastal jämedalt samale tasemele, kui aastal 2010.

„Samas sel aastal on keskmise palga kasv Pärnu linnas olnud ligi 6%. Tuleb ka lisada, et vanade otsuste mõju on olulise inertsiga ja uute otsuste mõju viitajaga. Olen ka varem võrrelnud Pärnu linna naftatankeriga, mille ümberpööramiseks läheb mitu kilomeetrit, nii on ka kardinaalse suunamuutusega rakendumisega linnas," selgitas linnapea.

Kohalike omavalitsuse võimekuse indeks, linnade arvestus:

		elanike arv	koht üldjärjestuses (2008-2011)	koht 2011. aastal
1	Tallinn	416059	3.	8.
2	Saue	5962	5.	2.
3	Kuressaare	14588	8.	15.
4	Tartu	98522	9.	9.
5	Keila	10007	11.	11.
6	Põlva	6200	13.	16.
7	Elva	5992	14.	25.
8	Pärnu	42433	17.	21.
9	Rakvere	16801	19.	14.
10	Viljandi	19106	20.	31.
11	Põltsamaa	4591	21.	42.
12	Paide	8866	22.	52.
13	Haapsalu	11167	24.	32.
14	Tõrva	3027	28.	28.
15	Maardu	16569	29.	40.
16	Jõgeva	5756	37.	29.
17	Võru	13790	38.	51.
18	Paldiski	4185	45.	33.
19	Kärdla	3662	48.	30.
20	Kohtla-Järve	40032	71.	68.
21	Sillamäe	15258	76.	59.
22	Kunda	3609	80.	75.
23	Loksa	3035	83.	152.
24	Valga	13852	88.	95.
25	Narva	64041	100.	107.
26	Kiviõli	6154	111.	71.
27	Mustvee	1526	119.	150.
28	Sindi	4230	143.	129.
29	Narva-Jõesuu	2971	160.	174.
30	Võhma	1487	187.	211.
31	Püssi	1292	194.	187.
32	Kallaste	999	211.	220.
33	Mõisaküla	914	219.	217.