Vett destilleeriti kuni 1975.a. lõpuni puudega köetava destillaatoriga. Kuna jaoskonnahaigla asus kõrvalmajas, moodustati ühine ametiühingu organisatsioon.

Mille viimaseks juhiks oli apteegi assistent Elvi Aas. Koos pidutseti, peeti sünnipäevi ning käidi suusatamas. Apteek erastati novembris 1992 AS-le Nissi Apteek. Maja õnnestus pärijatelt (V. Madisoni tütred) ära osta. 1995. aasta lõpuni tegutseti aktsiaseltsina ja edasi jätkati FIEna (Juta Terase Nissi Apteek).

Raamatupidamist hoidis korras raamatupidaja Valter Teras. Et tagada ruumide ühtlane temperatuur, pandi 1999.aastal sisse elektriküte. Ekstemporaalseid retsepte peaaegu enam ei esine. Vajadusel saab neid teha lasta teenustööna apteegis, kus on olemas koostisained ravimi valmistamiseks.

Apteegi praeguse klientuuri moodustavad noored emad ja pensionärid.

Seoses Eesti Vabariigi tekkega käib suviti palju sakslasi oma sugulaste haudadel, mis asuvad Nissi kirikuaias. Oma imestuseks leiavad nad eest ka vana tuttava apteegi ja astuvad sisse. Huvilised saavad teada, milliseid haigusi nende esivanemad põdesid ja milliseid ravimeid ostsid, kuna retseptuuriraamatud on säilinud 1901.aastast.

Apteek on asunud ühes ja samas majas 1895.aastast kuni siiani, 2011.aastani. Hoone väliskuju pole muudetud, v.a. katuse materjal ja akende ruudustik. Maja on ehitatud spetsiaalselt apteegi pidamise jaoks. Tegemist on ristpalkehitisega, kus akna- ja ukseavad on välja ehitatud vertikaalsete tugipalkidega. Pikuti läbi maja avanevad kõik sisemised uksed ühel ja samal joonel. Hoone vastu on huvi tundnud Eesti Vabaõhumuuseum (teadur Mihkel Leetma kogus materjali 2001.a.)

Tänasel päeval Nissi apteegi ajaloolises hoones apteek enam avatud ei ole. 

Fotol: 1999.aastal külastas apteeki Nissi haiglas sündinud dr.Heinrich R. von Hirschhausen Berliinist. Tema isa töötas Saksa ajal Nissis arstina ning abiellus kohaliku pastori tütrega. Pere elas apteegi kõrval olevas majas (haiglas). Pildil vasakul Heinrich von Hirschhausen, paremal Juta Teras.