Nissi valla külade- ja alevikevahelised spordivõistlused: võistlusalasid jätkus igasse kuusse

2011-2012 aasta hooaeg sai minu arvates kiiremini mööda, kui varem. Võistlusalasid jätkus igasse kuusse, aga kuidagi kiiresti möödus kõik. Võib-olla selle pärast, et ise igast võistlusalast osa ei saanud võtta. Kas teil on ka selline tunne? Et kas tõesti juba on üks aasta möödas, et ta sellest võistlussarjast jälle kirjutab? On jah ja mina järeldan sellest, et tuleb rohkem kohal käia, siis ei teki sellist muljet, et „kas juba möödas?".

Ka seekord, lõpetades kaks päeva kestnud lõppvõistlust, hakkasid võistlejate seast kostma küsimused „Millal esimene ala tuleb?", „Millal ümarlaud toimub?" jne. Oleme positiivsed! Kui huvi on jätkuvalt ja tahaks jälle midagi uut ja vahvat teha, et kokku tulla ja end liigutada, siis oleme mõtetele avatud. Kuulame ära ja panemegi projekti kokku. Mulle lihtsalt väga meeldib, kui te omavahel nendel aladel võisteldes suhtlete ja pärast tihedat rebimist, erinevate keeruliste ja naljakate alade vahel, õhtul koos Zirtakit tantsite.

Olen aru saanud, et inimesi ei saa sundida midagi tegema vastu nende tahtmist. Vaadates selle hooaja statistikat, võttis sel aastal kõikidest võistlustest kokku osa 185 inimest. Võrdluseks 2011. aastal võttis 180.

Hoidsime traditsioonidest kinni ja alustasime võistlussarja mälumänguga ka sel aastal.

Eelmistest aastatest lemmikuteks saanud bowling, ujumine aga ka male- ja kabeturniir olid ka sel korral menukad. Turba võistkonnal on traditsiooniks saanud võrkpalli korraldamine, millest nad ka ise osa võtsid. Turbakad, võtke end kokku, teid oodatakse ka teistes alades taset näitama! Nurme Riisikad said Alemal suusarada kasutada ja sel aastal olime esimest korda ka Lehetus. Nii saamegi teada, kus on tervislikuks sportimiseks meie vallas parimad võimalused.

Lehetus on suurepärased võimalused „triatloniks". Seal saime joosta, jalgrattaga sõita ja noolt loopida.

Traditsioonidest ei pääsenud üle ega ümber ka lõppvõistlust korraldades. Tuksi spordibaas on olnud meie partner juba kolm aastat ja me oleme selle koostööga väga rahul.

Lõppvõistlusele kogunes sel aastal väga erinevaid ja kaasakiskuvaid võistlusalasid. Tänavakorvpall venis küll pikaks, kuid vihmale vaatamata said kõik oma punktid kätte - aitäh Ürjaste positele. Nissi Mihklid võtsid ette hulljulge ala - paintball. Tänud teile! Võistlejad said pärast värvikuulisõda kohe haamrid kätte (kõige väiksem võistleja kõige suurema haamri ja kõige suurem võistleja kõige väiksema haamri) ja nii üritati kolm naela paku sisse saada - tänud Lehetule. See oli väga naljakas. Siis saimegi tantsida ja oma ajud tööle panna eesti filmi teemalises viktoriinis.

Sel aastal oli õhtu meelelahutuslik osa stiilis „Eesti Film 100".

Võistlejate seas oli suvitajaid, noori pensionäre, mehi kes ei nuta, väikeseid koeraplikasid, kel nimi Lotte, Raudpatse ja muid eesti filmiklassika pärle.

Teisel päeval alustasime kiirelt ja steriilselt riietumise ja kartuli koorimisega (aitäh Ellamaa) ning päev veeres minigolfi (tänud NMT) ja rätikuvõrkpalliga (tänud Nurme Riisikad) lõunasse.

Kogu võistlussarja tihe rebimine ja lõpppunktid jagunesid nii võrdselt, et raske oli otsustada, mis saab.

Otsustavaks sai lõppvõistluse parem tulemus ja seda Nurme Riisikate kasuks. Palju õnne võitjatele ja SUUR AITÄH kõikidele osalejatele!

Loodan, et kui see võistlussari jätkub, siis sama meeleolukalt kui seni. Seniks koguge uusi mõtteid ning tooge ümarlauda uusi alasid ja uusi külasid.