Meelis Einstein: peab olema julgust suurelt mõelda
Kuidas Kunda Nordic Tsemendil tänavune majandusaasta läinud on?
Lootsime, et siseturg on tänavu parem kui ta olnud on. Tõsi, aasta esimene pool oli siseturu osalt väga hea, teine poolaasta pole nii hea olnud, see peaks tulema 2011. aastaga samasse suurusjärku, kui oktoobris ja novembris püsiks soe, siis mõned protsendid ehk isegi parem. Laias laastus on aastad sarnased.
Millised on tsemenditootmises suundumused täna Eestis ja mujal maailmas?
Igal pool hästi ei lähe aga meie kandis väga kurta ei saa. Euroopas on murelapsed lisaks Kreekale veel Hispaania ja Itaalia. Skandinaavias ja meil on olukord stabiliseerunud, tsemendimüük on tõusutrendis Venemaal. Eesti tsemendi tarbimine on kusagil 2002. aasta tasemel ehk elaniku kohta tarbitakse keskmiselt 250 kg aastas, Euroopas on vastav näitaja 500. Arenguruumi jätkub.
Mis puudutab aga meid kui ettevõtet, siis viimase kahekümne aastaga on muutused olnud väga suured, selle ajaga oleme kasvanud nõukogudeaegsest ettevõttest tänapäevaseks konkurentsis püsivaks firmaks, kuigi me pole ehk piirkonna kõige uuema tehnoloogiaga ettevõte.
Viimase kahekümne aastaga oleme investeerinud ligi 80 miljonit eurot. Tolmusaaste oli alguses kõige suurem probleem, suuremalt jaolt sai sellele piir pandud 1995-1996 aga tolmu vähendamisega tegeleme pidevalt igal aastal edasi.
Kuidas on lood hetkel tööjõu ning palkadega?
Tõstsime sel aastal palku kolme protsendi ulatuses, eelmisel aastal palgatõusu meil ei olnud. Tööjõudu meil juurde värvata pole plaanis, kuid seni vabanenud kohtadele oleme inimesi ikka leidnud, spetsiifilisemateks töödeks tuleb aga ise inimesi välja õpetada, näiteks pöördahju operaatori väljaõpetamine vältab vähemalt neli aastat.
Hetkel on meil töös kaks ahju, kui kolmas peaks ka tööle minema, oleks meil inimesi vaja juurde võtta aga tõenäosus, et kolmas ahi lähiajal tööle peaks pandama ei ole kuigi suur.
Maikuus kui juubelit tähistasite, lubasite turule tuua uue sulfaadikindla tsemendiga. Kuidas sellega hetkel lood on?
See projekt on meil jäänud pisut venima kuid me olimegi sellega arvestanud. Klinkrilaev Rootsist tuli sadamasse kuu alguses. Sel kuul läkski töö käima.
Millised on ettevõtte järgneva paari aasta investeerimisplaanid?
Sel aastal lõpetasime järjekordse alternatiivkütuste investeeringuetapi, RDF-lao ja ettevalmistusliini. Jätkuvad investeeringud keskkonnahoidu, suuremate töödena võib siin välja tuua veepuhastusseadme uuendamist, mis tähendab, et hakkame vähem Kunda jõe vett kasutama ning kasutatud vesi, mille me jõkke tagasi suuname on veelgi puhtam. Koos Adven Eesti OÜ-ga uurime võimalusi kas ja kuidas saaks tehasest eralduvat jääksoojust kasutada Kunda linna kütmisel. Kas sellest ka asja saab on hetkel vara öelda. Energiatõhususe parandamisse teeme investeeringuid igal aastal.
Kas betoonteede ehitamine Eestis on üllas unistus või võib see aja jooksul teoks saada?
Oleme diskussiooni sel teemal algatanud. Omi mõtteid ja plaane oleme käinud tutvustamas koos ehitusmaterjalitootjate liidu esindajatega ka riigikogu majanduskomisjonis, lähema aja eesmärk on jõuda betoontee katselõiguni. Kus kohas katselõik olema saab pole veel selge, võimalik et siinsamas Kundas.
Üks vastuväide on olnud, et betoontee ei sobi meie kliimasse, kuid selle ümberlükkamiseks pole vaja kaugelt näiteid otsidanii Soomes kui Rootsis viiakse aktiivselt sellealaseid uuringuid läbi ja ka meil Eesti on sellelaadne kogemus- Ämari lennujaama stardi- ja maandumisrada on tehtud Merko poolt meie tsemendist.
Peamine eesmärk on selles, et kohalik tee-ehitus ja ehitus laiemalt kasutaks võimalikult palju olemasolevat ressurssi, mitte ei ostaks piiri tagant sisse.
Kui reaalne on maavanema idee Kotka-Kunda- Kroonlinna laevaliinist?
Mõelda tuleb suurelt. Toetame seda ideed igati. Selleks, et midagi üldse juhtuda saaks on vaja rajada kai, et saaks ro-ro kaubavahetuse käima. Kai projekti saame sellel aastal valmis, ehitamine nõuab aga rohkem tööd, kus investeeringud ulatuvad miljonitesse eurodesse.
Oleme koos maavalitsusega tegemas uuringut, et välja selgitada liini võimalikke kaubakoguseid, samuti uurime kas millised oleksid võimalused kasutada EL struktuurfondide raha investeeringute tegemisel. Hetkel oleks laevaliini teenindamiseks valmis vaid soomlaste Kotka sadam, ka Kroonlinnas on vaja eraldi kai ehitada., seal selle kallal tööd ka käivad.
