Pika ajalooga ettevõte tähistas sel aastal juubelit

Kunda Nordic Tsement tähistas maikuus juubelit, kuna möödus 20- aastat ajast, kui riiklik firma 1992. aastal kapitali kaasamiseks osaliselt erastati ning loodi eeldus tänapäevase ettevõtte kujunemiseks.

Kuigi tsemenditootmine sai Kundas alguse juba 1871. aastal, peetakse kaasaegsel kujul ning tehnoloogial põhineva ettevõtte tootmise ajaarvestust 1992. aastast, kui tehas esimesed välisinvesteeringud sai.

Ettevõtte kaasajastamise plaan Eest iseseisvuse algusaastail polnud uus, sest otsus tehas uuele tasemele viia tehti juba 1987. aastal ENSVLi Ministrite Nõukogu otsusega, mis nägi ette, et tsemenditehas tuleb rekonstrueerida ajavahemikul 1991- 1995, sest varasematel aastakümnetel tehasesse investeeritud ei oldud. Nõukogude süsteem aga varises 1991. aasta augustis kokku ja nii oldigi probleemi ja valikute ees, mis tehasest edasi saab, kuidas leida raha rekonstrueerimistöödeks. Kuna siseturg kukkus Eestis 1992 kokku, oli teine probleem, mis asjaosalisi vaevas, tsemendi müük. Ainus väljapääs, mis oleks tehast elus hoidnud, oli eksport.

Paraku oli 1805. aastal rajatud Kunda sadamas aktiivne kaubavahetus lõppenud juba 1940. aastal. Kui 1992. aastal erastati 35 protsenti tehasest, võeti otsus taastada ka Kunda sadam. 1990-ndate alguses Lääne-Viru maavanema ning 1992-1994 tsemendivabriku juhatuse liikme ning hiljem firma nõukokku kuulunud Lembit Kaljuvee haaras härjal sarvistpooleteise aastaga ehitati sadam 10 miljoni dollariga tänapäevasele kujule ning esimene kaubalaev võeti vastu juba maikuus 1994, kolm kuud enne sadama ametlikku avamist. Kuna tsement on mahutoode, võib julgelt väita, et sadama kiire rajamine päästis tsemenditootmise. Sadama toimimine täna annab aga hinnanguliselt tööd ligi 500 inimesele.

1992. aastal alguse saanud erastamine sai oma lõpu 1999. aastal, kui ettevõte läks täielikult eraomandisse. Praegu kuulub Kunda Nordic Tsement 75 protsendi ulatuses HeidelbergCement AB-le ning 25 protsendi ulatuses CHR Europe Holding BV-le.