Mehe sõnul käib selline polka teist aastat – ajast mil Valgjärve põhikool suleti. Kuna vallas jäi alles Saverna kool, soovib vald, et lapsed käiksid seal.

“Kui sa minu kooli ei tule, siis me sõitu ei kompenseeri. See on nagu vanal ajal inimeste kastidesse jaotamine, ainult et nüüd on vald kuningas,” võrdleb Peike.

Otepääl käib koolis kümmekond Valgjärve küla ja selle ümbruse last. Osal neist õpib suurem vend või õde sealses gümnaasiumiastmes.

Parem haridus maksab

“Üks ots kooli maksab 55 senti, teist sama palju koju tagasi, kuus tuleb üle paarikümne euro kokku,” räägib 9. klassi poiss Tairo Tee, kes Valgjärve kandist iga päev Otepääle kooli sõidab.

Tee sõnul ei ole tema kodust suurt vahet, kas käia Otepääl või Savernas, ühekaugusel mõlemad. Kui Valgjärvel kool kinni pandi, valis suurem osa Saverna kooli asemel Otepää. “See oli meie endi põhimõtteline valik, Otepääl saame parema hariduse,” põhjendab ta.

“Otepääl on ka suuremad võimalused, saab sporti teha, treeningus käia,” lisab Tairo klassiõde Mari-Liis Länik.

Bussilt maha astunud lapsed räägivad, et neil ei olnud isegi mõttes kooli sulgemise järel Savernasse minna. Küll hinnatakse seda mõtet omavalitsusjuhtide seas.

“Me ei pea ega tahagi mujal käivate laste koolisõidu eest maksta, see poleks valla kooli püsimise huvides,” selgitab Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv.

Kõivu sõnul kaotavad nad iga õpilasega, kes nende koolis ei käi, ka selle pearaha, mille sees on kõik lapse koolikulud, sealhulgas bussikulud. Rääkimata tühjadest kohtadest oma koolis. Seega on kooli ülalpidamiseks iga laps koos temaga kaasa tuleva pearahaga eluliselt tähtis.

Ent sellele vaatamata ei käi Valgjärve küla ja selle ümbruse lapsed oma valla koolis. Pigem maksavad sõidu eest, kui et tasuta Savernas käia.

“Kui meie lapsed ei käiks Otepää, Kambja ja Kanepi koolides, oleks Sarvernas 63 asemel ligi saja õpilasega kool,” märgib Kõiv, lisades, et Kambja vald on laste saamiseks lausa oma õpilasringi nende valda Maaritsasse pikendanud. Nii saavad Maaritsa lapsed naabervalla põhikooli tasuta.

Rahaga saab meelitada

Kõivu kinnitusel käisid neil aasta tagasi läbirääkimised Otepää vallaga Valgjärve kandi õpilaste bussisõidu kinnimaksmiseks, kuid Otepää keeldus.

Ka Otepää gümnaasiumi direktor Aivo Meema ei pea õigeks, et vald ei maksa oma põhikooli säilitamise nimel laste bussisõitu teise kooli.

“Pearaha ehk riiklik rahastus on koolile küll oluline, kuid mingis olukorras tuleks rahast üle olla, eesmärk peaks olema ikkagi kvaliteetne haridus,” leiab ta.

Koolijuhina on Meema ka Otepää vallavolikogu liige ning arvab, et mõistlik oleks, kui Otepää vald sel juhul naabervalla laste koolisõidu ise kinni maksaks.

Hiljuti Otepää vallavanemaks saanud Merlin Müür ei välista, et Otepää vald hakkab millalgi ise tasuma Valgjärve laste sõidukulusid. “Meie huvi on, et lapsi rohkem meie kooli tuleks, pealegi saame nendega pearaha kaasa, seega on ka neile bussisõidu tasumine lahendatav,” kinnitab ta.

Haanja vallavanem Juri Gotmans on sama meelt, et vald maksab bussisõidu kinni oma lastele vaid siis, kui nood käivad oma valla koolis. “Kui kõigile maksma hakata, siis jookseks ju oma kool tühjaks,” põhjendab ta.

Haanja valla põhikooliealistest käib väljaspool valda koolides vähem kui kümnendik lapsi ja nemad tasuvad ise oma sõidu eest. “See on ju igaühe vaba valik olnud – kui kodulähedast kooli ei vali, siis ka tuleb ise maksta,” toonitab ta.

Küll hüvitab vald nende laste koolisõidu, kellel teise valla kool lähemal. Näiteks ühele Murati küla lapsele, kellele jääb Haanja kool Misso omast kaugemale.

“Kui aga Haanja kooli on tulnud laps mujalt, maksame talle kinni poole tema sõidurahast, et sel moel teda siia meelitada,” räägib Gotmans.

Täie rauaga ei saavat aga mitte-omadele sõitu kinni maksta. “Kuna tegu ei ole meie omavalitsuse lapsega, siis raha peame eeskätt kasutama ikkagi oma elanike heaks.”



KOMMENTAAR

KALLE KÜTTIS

haridus- ja teadus­ministeeriumi asekantsler

Kuna kohalik omavalitsus peab elanikele tagama võimaluse omandada põhiharidus, on igati loomulik, et kindlustatakse õpilaste transport kooli ja kodu vahel oma haldusterritooriumi piires.

Lõpliku otsuse, kuidas ja kus laps hariduse omandab, langetab lapsevanem. Kui vanemate otsus on saata laps kooli kodust kaugemale, on loomulik, et vanem kannab valikuga kaasnevad lisakulud.

Küll aga tuleb iga juhtumit eraldi vaadata. Kindlasti on olukordi, kus valla piiril elava pere laste jaoks on naaber­omavalitsuse kool lähemal ning tee sinna palju lühem ja lihtsam. Sellisel juhul peab omavalitsus esikohale seadma laste huvid ning hüvitama perele transpordi naaber­omavalitsuse kooli.