Menetlusteenistus tegi oma tööst kokkuvõtte

Menetlusteenistuse juht Marek Ranne võt­tis kokku esimese seitsme kuu töö ja hindas selle heaks.

"Kui arvestada, et tegemist on käivitamis­faasiga, siis võib tehtuga rahule jääda," ütles Ranne. Ta pidas oluliseks, et inimesed on teenistusest teadlikud, annavad infot korra­rikkumiste kohta ja paluvad abi. Teenistus on saanud ka selliseid teateid, mis ei kuulu tema pädevusse. Need edastati politseile.

Ühtekokku sai menetlusteenistus seitsme kuu jooksul 79 teadet, kusjuures kõige roh­kem - 33 - laekus teateid Jõhvist, nii valla­kodanikelt kui ka vallavalitsuse ametnikelt. Mäetaguselt saadi 8 teadet.

Ka kõige rohkem väärteomenetlusi algatati Ranne sõnul Jõhvis - neid oli 36. "Valdavalt rikuti parkimiskorda linnas." Mäetagusel algatati kaks väärteomenetlust.

Menetlusteenistuse juht tunnistas, et üsna keeruline on tuvastada prügi loodu­sesse või valesse kohta viijaid. "Prügistajad on muutunud "hoolsamaks" ja enam oma "visiitkaarti" prügikotti ei jäta," märkis ta. "Õnneks on tähelepanelikke inimesi, kes on pürgi mahapanijaid näiteks telefoniga pil­distanud ja meile teatanud." Teenistus on avastanud ka paar prügiturismi juhtumit: ühel juhul viis Kohtla-Järve elanik oma prahi Mäetagusele, teisel juhul kasutas narvalane jäätmeladestuskohana Vaivara valda.

Ranne märkis, et menetlusteenistuse tege­vuse vastu on huvi tundnud ka Võrumaa omavalitsused ning veel mõni Ida-Virumaa omavalitsus: Narva-Jõesuu ja Kiviõli. "Huvi on tuntud ka võimaliku liitumise vastu, kuid esialgu me selleks veel valmis ei ole," ütles ta. Kui praegu töötab menetlusteenistus kolme­liikmelisena, siis organisatsiooni suurenda­mine tähendaks ka suurema hulga ametnike töölevõtmist.

Menetlusteenistuse lõid selle aasta jaanua­ris koostöös viis omavalitsust: Mäetaguse, Jõhvi, Illuka, Toila ja Vaivara vald.